Vindhuk

Vindhuk
Windhoek (angl.)
	Lidnanznam;
Valdkund	Namibii
Eläjiden lugu (2020)	431,000 ristitud
Pind	5,133,4 km²
Pämez'	Muese Kazapua; (2014—)
Telefonkod	264−61
Aigvö	tal'vel UTC 1,; kezal UTC 2

Vindhuk (angl. i afrik.: Windhoek «tulleikaz čogaine», angl. virkand [ˈvɪnt.hʊk], afrikaans: [ˈvəntɦuk], saks.: Windhuk [ˈvɪnthʊk], nam.: ǀAiǁGams «hul purde», gerer.: Otjomuise «purun sija») om Namibijan pälidn da kaikiš suremb lidn, valdkundan ižandusen keskuz. Mülüb Khomas-agjaha (95 % sen ristitištos) da om agjan administrativižen keskusen.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1840 kuti Orlam-žilo. Vozil 1890−1915 oli Saksanman Suvipäivlaskmaižen Afrikan pälidnaks. Suviafrikan Ühtištusen sodaväged anastiba lidnad Ezmäižen mail'man sodan aigan Britanižen imperijan ramuziš. Vspäi 1990 om ripmatoman valdkundan pälidnaks.

Geografijan andmused

Vindhuk sijadase valdkundan keskuses, Khomas-ülüden pohjoižpalas, 1650 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, läz letkesišt rahvahatomad Kalahari-mad.

Klimat om tropine pol'letetazangišton, oleskeleb 300 päipaštokast päiväd vodes. Voden keskmäine lämuz om 19,1 C°, kül'mkun-uhokun 22,1.. 23,5 C°, kezakun-heinkun 13,1.. 13,2 C°. Ekstremumad oma −3,9 C° (eloku) i 36,6 C° (tal'vku). Paneb sadegid 367 mm vodes, enamba vilukus-keväz'kus (78..80 mm kus), kuiv sezon oleskeleb semendkus-sügüz'kus (1..6 mm kus, «tal'vel»). Voden keskmäine relätivine nepsuz om 34 %, minimaline nepsuz oleskeleb elokus-redukus (17..22 %), kaikiš lujemb uhokus-keväz'kus (51..56 %).

Eläjad

Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 325 858 ristitud, valdkundan seičemendez, vl 2016 — 395 tuhad ristituid. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd', se ližadub ümbärdajiden žiloiden mülütandal-ki korktembanke sündutandmäranke.

Transport

Äiluguižed taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Vindhuk om valdkundan avtote- da raudtesol'm. Raudte ühtenzoitab lidnad Uolfiš Bei-meriportanke i Suviafrikan Tazovaldkundanke.

Rahvahidenkeskeine civiline lendimport Hosea Kutako-vejan-vägimehen nimed^[1] (WDH / FYWH, 1,5 mln passažiroid vl 2018) sijadase 42 km päivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid matknikoiden täht da jügureisid Afrikan lähižihe maihe i Saksanmaha.

Homaičendad

↑ Rahvahidenkeskeižen lendimportan Hosea Kutakon nimed sait (windhoek-airport.com). (angl.)

Irdkosketused

Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (windhoekcc.org.na). (angl.)

Vindhuk Vikiaitas

	Afrikan pälidnad
	Abudž \| Addis-Abeb \| Akkr \| Alžir-lidn \| Antananarivu \| Asmar \| Bamako \| Bangi \| Banžul \| Bisau \| Brazzavil' \| Dakar \| Dodom \| Džibuti-lidn \| Džub \| Fritaun \| Gaborone \| Giteg \| Harare \| Hartum \| Jamusukro \| Jaunde \| Kair \| Kampal \| Kigali \| Kinšas \| Konakri \| Librevil' \| Lilongve \| Lome \| Luand \| Lusak \| Malabo \| Maputu \| Maseru \| Mbabane \| Mogadišo \| Monrovii \| Moroni \| Nairobi \| Ndžamen \| Niamei \| Nuakšot \| Port Lui \| Porto Novo \| Prai \| Pretorii \| Rabat \| San Tome \| Tripoli \| Tunis-lidn \| Uagadugu \| Viktorii \| Vindhuk

[1] Rahvahidenkeskeižen lendimportan Hosea Kutakon nimed sait (windhoek-airport.com). (angl.)

[1]