Sol'-Ileck
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2021) | 26,149 ristitud |
Pind | 185,3 km² |
Pämez' | Aleksei Kuz'min (2016—) |
Telefonkod | 7−35 336-xx-xxx |
Avtokod | 56 |
Aigvö | UTC 5 (MSK 2) |
Sol'-Ileck (ven.: Соль-Иле́цк, kaz.: Соль-Илецк, tot.: Тоз-Түбә / Тоз-Иләк) om Venäman lidn da lebutaho Orenburgan agjan suves. Se om Sol'-Ileckan lidnümbrikon (edel 2016. vot — rajonan) administrativine keskuz.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vl 1744 žiloks samha keitandsolad. Vl 1754 saudihe Ilekan Kaičend-lidnusen (ven.: крепость Илецкая Защита) kalaidajid heimoid vaste. Žilo sai lidnan statusad vl 1865 udenke Ileck-nimenke. Vl 1926 se kändihe lidnanvuiččeks Ileckoje-žiloks. Vl 1935 nimitihe sidä Ilekan Kaičend:aks möst. Vspäi 1945 kätihe žilod lidnaks tošti da nimitihe nügüdläižikš.
Sol'-Ileckan ižandusen päsarakod oma sötmižheinänobrädindmašiništon tehmine jäl'gregidenke da keitandsolan samine. Röunanverine Ileck-1-raudtesol'm om Kazahstanan ičezkaluištos. Kezaaigan äi matknikoid tuldas järviden randoidenno lebutamha. Oigetas lidnan i kaivajan päiväd elokun jäl'gmäižel sobatal.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase Ilek-jogen molembil randoil (ven.: Иле́к, Uralan hura ližajogi), sen keskuz sijadase 125 m korktusel valdmeren pindan päl. Redu- da solakahad järved oma lidnan südäimes.
Matkad Orenburghasai om 70 km pohjoižhe i se om lähembaine lidn, Kazahstanan röunhasai — läz koumekümned kilometrad suvipäivlaskmha.
Klimat om terav kontinentaline kuivahk. Voden keskmäine lämuz om 7,2 C°. Paneb sadegid 328 mm vodes, läz tazomäras kuidme.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 28 337 ristitud, rajonan ristitišton pol', vn 2021 — 26 149 ristitud. Kaik 27 189 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 28 400 eläjad vl 2011.
Rahvahad (enamba 1 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 63,8 %, kazahlaižed — 17,5 %, totarlaižed — 10,1 %, ukrainalaižed — 3,4 %, saksalaižed — 1,6 %, toižed rahvahad — 3,6 %.
Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[1] oma saudud lidnas: kaks' jumalanpertid i časoun'. Niiden ližaks Hristan Eläbzdusen päjumalanpert' ei ole kaičenus, se oli saudud vll 1835−1839, poukahtihe vl 1935.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma kümne nimitadud i nomeruidud päivkodid (nomer 2..8, 10..12), kahesa keskškolad (nomer 1..7, 13), Sol'-Ileckan lidnümbrikon licei, sädamižen šingotesen keskuz, čomamahtoiden škol, lapsiden da norišton sportškol. Lähembaižed professionaližen opendusen aluzkundad ratas Orenburgas.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Revolücijan borcujiden skver i velleskaum puištos Leninan Komsomolan nimed (2017)
-
Ph. Jurgii-vägestusenkandajan puine jumalanpert' (om letud vll 2011−2012), vn 2021 nägu
-
Solansamižen «Russol'»-edheotand Razval-järven randal i kurort vn 2016 elokus
-
Nägu lidnan kurortha vn 2017 elokus
-
Raudted lidnas vl 2013
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Sol'-Ileck Vikiaitas |
Orenburgan agjan lidnad | ||
Abdulino | Buguruslan | Buzuluk | Gai | Jasnii | Kuvandik | Mednogorsk | Novotroick | Orenburg | Orsk | Sol'-Ileck | Soročinsk | ||