Kuha
Järgeline kuha | ||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Pütud Kipral järgeline kuha, 2007 | ||||||||||||||
Tedoklassifikacii | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
Latinankel'ne nimi | ||||||||||||||
Sander lucioperca (Linnaeus, 1758) | ||||||||||||||
|
Järgeline kuha (latin.: Sander lucioperca) om reskveden pal'csuugaine kala Ahvenaižed-sugukundaspäi.
Leviganduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kuha eläb Azijan i Päivnouzmaižen Evropan reskvezištoiš, om levitadud niiš avaros. Voib löuta Baltijan meren, Mustmeren, Azovmeren i Kaspijan meren basseinoiden jogiš i niiden meriden tarhoiš reskvedenke, Issik-Kul'- i Balhaš-järviš, toižiš järviš mugažo. Arvokaz püduzkala i sportmectusen objekt, ka püdo om röunatud erasiš-se maiš.
Järgeline kuha mujab lujas suspenzijoiden olendad i hapanikan doläd vedes, ka ei olele sodunuziš vezištoiš.
Ümbrikirjutand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Täuz'kaznu kuha om sur' kala, voib püta eričuid ühten metran pitte da sen enamba, 10..15 kilogrammhasai vedutte. Kaik om 80..97 somusenpalašt lateraližes pirdas. Sel'g i pän üläh oma hahkad vihandan polhe, pök om vauged. Kül'gil om 8..12 lühüdad levedad poikpolišt šoidud burmustan mujun. Parakahad i händanalaine suugad oma hahkpakuižed, sel'gsuugal i händal om pimedoiden läipiden rivid pal'cluiden keskes.
Kalan harakterine pird om sured orahambhad löugluiš. Ned orahambhad oma järedamb ižačuil, mi emäčuil.
Söte i elonlad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Järgeline kuha om lihansöi kala. Söb penembid kaloid, nored eričud södas veden sel'grodatomid. Kaidad kalad om sömižen aluz kuhiden kaidan kerusen tagut, ned oma štorpižed, peskarid, ukleik, tül'k. Kävutadas niid-žo kaloid eläbaks harjoitišeks püdon aigan.
Kuha om seižui kala erazvuiččid läžundoid vaste. Lämän voz'aigan ujub kaks'..viž metrad süvüzil. Voib olda aktivižen öl i päiväl. Tegeb londoid peitsijaspäi päpaloin.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Kuha Vikiaitas |