Ahmatova Anna
Anna Andrejevna Ahmatova (Gorenko) (ven.: Анна Андреевна Ахматова (Горенко); sünd. 23. kezaku 1889, Odess, Ukrain, Venäman imperii — kol. 5. keväz'ku 1966, Domodedovo, Moskvan agj, Venäman NFST, NSTÜ) oli tetab venämalaine i nevondkundaline runokirjutai, kirjutai, literaturarvostelii da kändai. Aigaline sädamine sättub literaturan akmeizm-likundale, mohemba oli modernizman ezitajan.
Sädamine
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Ezmäižed runod oma publikoitud aiglehtesihe vl 1911. Akmeizman runokogodused oma «Eht» (ven.: Вечер, 1912) i «Čotkad» (Чётки, 1914). Ahmatovan sädamižen pirdad oma olendan moraližiden alusiden arvostuz, mujandan psihologijan tarkoiged el'genduz, rahvahan 20. voz'sadan tragedijoiden meletamine. Navedi runokelen klassižen stilin.
Avtobiografine «Rekviem»-poem (1935−1940; om pästtud Münhenha vl 1963, NSTÜ:he vl 1987) om üks' ezmäižiš runosädusišpäi 1930-nziden voziden repressijoiden polhe. «Poem pähengeta» (Поэма без героя, 1940−1962, om pästtud NSTÜ:he läz täuzin vl 1976) kuvastab runokirjutajan nügüd'aigan kacegid Hobedaižes aigaspäi Toižhe mail'man sodahasai. Ahmatova jäti kirjutusid Aleksandr Puškinan i Mihail Lermontovan sädamižes, mainitesid nügüd'aigaižiš kirjutajiš.
Zavotten vspäi 1922 Anna Ahmatovan kirjad alištuiba cenzurale. Vll 1925−1939 i 1946−1955 Ahmatovan runoišt ei olend pästtud ani. Ezmäine znamasine nevondkundaline runokogoduz om pästtud Leningradha vl 1976.
Kanz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Naine oli lähtnu mehele koume kerdad. Üks'jäine Lev Gumilöv-poig ezmäižes naimiželospäi.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑
[[:ru:Лесневский,_Станислав_Стефанович|Лесневский С. С.]]_[http://feb-web.ru/feb/kle/KLE-abc/ke1/ke1-3701.htm_Ахматова]_//_[[:ru:Краткая_литературная_энциклопедия|Краткая_литературная_энциклопедия]] :_[[:ru:Большая_российская_энциклопедия_(издательство)|Советская_энциклопедия]],_1962._—_Т. 1._—_ М.