Jump to content

Võro leid

Frae Wikipedia, the free beuk o knawledge
Võro
Spoken in:
Estonie
Tot spaekers: 70,000
Genetic
classification: 		Uralic

 Finno-Ugric
  Finno-Lappic
   Baltic-Finnic
    Sooth Estonian
    &nbsp:Võro

Leid codes
ISO 639-1 Nane
ISO 639-2 fiu
ISO 639-3 vro
A bilingual Estonian-Võro parish sign in Võrumaa. The parish name wi vouel harmony (Urvastõ) is in Võro.

The Võro leid (Võro: võro kiil, Estonie: võru keel)[1][2] is a leid[3] belangin tae the Baltic-Finnic branch o the Finno-Ugric leids.[4] Tradeetionally it haes been considered a dialect o Sooth Estonian dialect group o the Estonian leid, but nouadays it haes its awn literary leid[5] an is in sairch o offeecial recognition as an autochthonous regional leid o Estonie. Võro haes aboot 70,000 speakers (Võros) maistly in sooth-eastren Estonie, in the aicht parishes o historical Võru Coonty: Karula, Harglõ, Urvastõ, Rõugõ, Kanepi, Põlva, Räpinä, an Vahtsõliina. Thir parishes are currently centered (due tae redestrictin) in Võru an Põlva Coonties wi pairts extendin intae Valga an Tartu coonties. Speakers can an aa be foond in the touns o Tallinn, Tartu an the rest o Estonie.[6][7][8]

History

[eedit | eedit soorce]

Võro is a descendant o the auld Sooth Estonian tribal leid an is the least influenced bi Staundart Estonian (which is based on Northren Estonian dialects). Võro wis ance spoken further sooth an east o historical Võromaa in Sooth Estonian-speakin enclaves Lutsi, Leivu an Kraasna in wha is nou Latvie an Roushie. In addition tae Võro, ither contemporary variants o Sooth Estonian include the Mulgi, Tartu an Seto leid or dialect.

Ane o the earliest written evidences o Sooth Estonian is a translation o the New Testament (Wastne Testament) published in 1686. Awtho the status o Sooth Estonian began tae diminish efter the 1880s, the leid began tae unnergo a revival in the late 1980s.

Present situation

[eedit | eedit soorce]

The day, Võro is uised in the wirks o some o Estonie's maist well kent playwrights, poets, an authors (Madis Kõiv, Ülle Kauksi, Jaan Kaplinski, Ain Kaalep etc.). Ane newspaper is printit in Võro: the fortnichtly Uma Leht (literally Oor Awn Newspaper). 26 public schools affer weekly special (maistly extracurricular) classes in modren Võro. Estonie's contreibution tae the Eurovision Sang Contest 2004 wis the sang "Tii", which wis performed bi Neiokõsõ in Võro. The leid is definitely endangered[9] bi staundart Estonian due tae the lack o the govrenment's legal commitment tae pertect the leid.

Writin seestem

[eedit | eedit soorce]

Võro employs the Laitin alphabet, lik Estonian an Finnish.

А
/ɑ/		 B
/p/		 C
/t͡s/		 D
/t/		 E
/e/		 F
/f/		 G
/k/		 H
/h/		 I
/i/		 J
/j/		 K
/kk/
L
/l/		 M
/m/		 N
/n/		 O
/o/		 P
/pp/		 Q
/ʔ/		 R
/r/		 S
/ss/		 Š
/ʃʃ/		 T
/tt/		 U
/u/
V
/v/		 W
/v/		 Õ
/ɤ/		 Ä
/æ/		 Ö
/ø/		 Ü
/y/		 X
/ks/		 Y
/ɨ/		 Z
/s/		 Ž
/ʃ/		 '
/◌ʲ/

Maist letters (includin ä, ö, ü, an õ) denote the same soonds as in Estonian, wi a few exceptions. The letter q staunds for the glottal stop /ʔ/ an y denotes /ɨ/, a vouel vera close tae Roushie ы or Pols y (frae 2005 written õ). The acute accent marks palatalization of consonants (lik in Pols): ś, ń, ľ, ť, ḱ, h́, ḿ, an sae on.

Phonology

[eedit | eedit soorce]

Vouels

[eedit | eedit soorce]
Front Back
Unroondit Roondit Unroondit Roondit
Close i y ɨ u
Mid e ø ɤ o
Open æ ɑ

In Võro thare is vouel harmony, teepical o mony Finno-Ugric leids but lackin in modren staundart Estonian.

Consonants

[eedit | eedit soorce]
Bilabial Labio-
dental 		Alveolar Palatal Velar Glottal
Plosive p pʲ t tʲ k kʲ ʔ
Affricate ts tsʲ
Nasal m mʲ n nʲ ŋ ŋʲ
Fricative v vʲ s sʲ h hʲ
Approximant l lʲ j
Trill r rʲ

Aw Võro consonants (except /j/ an /ʔ/) can be palatalized. The glottal stop (q, IPA [ʔ]) is a vera common soond in Võro.

Differences amang Võro, Estonian an Finnish

[eedit | eedit soorce]
  • A significant difference atween staundart Estonian an the Võro leid is vouel harmony. Thare is nae vouel harmony in the majority o North Estonian dialects an staundart Estonian, but it exists in the Võro an Finnish leids; compare:
Estonian Võro Finnish Meaning
küla külä kylä veelage
küsinud küsünüq kysynyt (haes) asked
hõbedane hõbõhõnõ hopeinen (made of) siller
  • Some morphological features o the Võro leid are considered toae be vera auld. For instance the 3rd body singular o the indicative muid can be aither athoot an endin or, alternatively, wi a s-endin:
Estonian Võro Finnish Meanin
kirjutab kirotas kirjoittaa he writes
annab an antaa he gies

Amang the Finnic leids, sic dooble verb conjugation can be foond anerlie in the Sooth Estonian an Karelian leids.

  • Võro haes a negative particle that is appended tae the end of the verb, whauras standard Estonian an Finnish hae a negative verb, which precedes the verb. In Estonian an Finnish, the negative verb ei (Finnish en/et/ei/emme/ette/eivät) is uised in baith present an past negation, whauras in Võro the same is expressed bi different particles endin wi -i(q) or -s:
Estonian Võro Finnish Meaning
sa ei anna saq anna-aiq sinä et anna You don't give
ma ei tule maq tulõ-õiq minä en tule I don't come
sa ei andnud saq anna-as sinä et antanut You didn't give
ma ei tulnud maq tulõ-õs minä en tullut I didn't come
  • Differences in vocabulary atween Estonian an the Võro leid can be clearly seen in iveryday speech (yet a common Estonian is able tae unnerstaund maist iveryday Võro wirds, syne mony o them exist in Staundart Estonian as dialectal synonyms for the wirds gien or in literary leid); mony Võro wirds are closer tae Finnish than tae Estonian:
Estonian Võro Dialectal/literary Estonian Finnish Meanin
punane verrev verev (punainen) red
soe lämmi lämmi, lämbe lämmin warm
jahe oigõ - (haalea) cool, chilly
õde sõsar sõsar sisar sister
uus vahtsõnõ vastne (uusi) new
koer pini peni (koira) dog
pöial päss - (peukalo) thumb
pesema mõskma mõskma (pestä) tae wash
tänavu timahavva - (tänä vuonna) this year
hunt susi susi susi wolf
mäger kähr - (mäyrä) badger
laupäev puulpäiv - (lauantai) Saturday
surema kuulma koolma kuolla tae die
sõstar hõrak - herukka currant
kask kõiv kõiv koivu birch
nutma ikma itkema itkeä tae weep
märkama rõbahtama - (huomata) tae notice

Leid example

[eedit | eedit soorce]

Airticle 1 o the Universal Declaration of Human Rights in Võro:

[Kõik inemiseq sünnüseq avvo ja õiguisi poolõst ütesugumaidsis. Näile om annõt mudsu ja süämetunnistus ja nä piät ütstõõsõga vele muudu läbi käümä.] error: {{lang}}: text has italic markup (help)

As comparison the same sentence in Staundart Estonian:

[Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim.] error: {{lang}}: text has italic markup (help)

In Finnish:

[Kaikki ihmiset syntyvät vapaina ja tasavertaisina arvoltaan ja oikeuksiltaan. Heille on annettu järki ja omatunto, ja heidän on toimittava toisiaan kohtaan veljeyden hengessä.] error: {{lang}}: text has italic markup (help)

Basic greetins

[eedit | eedit soorce]
  • Tereq! - Hello! Guid day!
  • (Tere) hummogust - Good fornuin
  • (Tere) õdagust - Guid forenicht
  • Hääd üüd / hüvvä üüd - Guid nicht
  • Näemiq - See you later
  • Hüvvä / hääd nägemist - Guidbye
  • Rõõm nätäq - Nice tae meet you
  • Aiteh / Aitjumma - Thank you
  • Kuis lätt - Hou are you / Hou you doin?
  • Häste - A'm fine
  • Olõq terveq tulõmast! - Walcome!

Important wirds an phrases

[eedit | eedit soorce]
  • jah / jaa - yes
  • ei - no
  • ma olõ - I am
  • maq, saq, tä - I, you, he/she
  • miiq, tiiq, nääq - we, you, thay
  • seo - this, it
  • taa / tuu - that, it
  • muidoki - o course
  • Mul om - A hae
  • Sul om - You hae
  • Kas sul om? - dae you hae?
  • Mul olõ-õiq - I hae no
  • üts, kats, kolm, neli, viis - ane, twa, three, fower, five
  • kuus, säidse, katõsa, ütesä, kümme - sax, seiven, aicht, nine, ten
  • sada, tuhat, mill'on - hunder, thoosan, million
  • vabandust / pallõ andis - sorry or excuse me
  • vesi - watter
  • Eesti - Estonie
  • Võromaa - Võro aurie
  • võro kiil - Võro leid
  • võrokõnõ - Võro (body)
  • eestläne - Estonian (body)
  • saa-i arvo - I daena unnerstaund
  • saa arvo - (A) unnerstaund
  • Kas võro kiilt mõistat? - Dae you unnerstaund Võro?
  • Kas inglüse kiilt kõnõlõt? - Dae you speak Inglis?
  • Ma olõ ingläne / ameeriklanõ / kanadalanõ / austraallanõ / vahtsõmeremaalanõ / iirläne / sotlanõ - A am Inglis / American / Canadian / Australian / New Zealander / Erse / Scots
  • Kon sa elät / kon ti elät? - Whaur dae you live?

See an aa

[eedit | eedit soorce]

Notes

[eedit | eedit soorce]
  1. ↑ Võro language by Kara D. Brown, Phd at Archived 2018-10-04 at the Wayback Machine Indiana University
  2. ↑ Database Linguae: Maailma keeled, kirjad ja rahvad at Institute of the Estonian Language
  3. ↑ Documentation for ISO 639 identifier: vro at Archived 2009-07-10 at the Wayback Machine ISO 639-3
  4. ↑ Endangered languages in Europe and North Asia by Tapani Salminen. Published in: Encyclopedia of the world’s endangered languages. Edited by Christopher Moseley. London & New York: Routledge, 2007. 211–280.
  5. ↑ Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem (Inflectional Morphology in the Võro Literary Language) by Sulev Iva, Phd at Tartu University, (English summary pp 144-146)
  6. ↑ About the Võro language at Archived 2010-01-30 at the Wayback Machine Võro Institute
  7. ↑ Võro language by Evar Saar, Phd at Võro Institute
  8. ↑ Võro language at Omniglot linguistic database
  9. ↑ UNESCO Interactive Atlas of the World's Languages in Danger UNESCO

Further readin

[eedit | eedit soorce]
  • Ehala, Martin & Niglas, Katrin (2007): Empirical evaluation o a mathematical model of ethnolinguistic vitality: the case of Võro. Jurnal of Multilingual an Multicultural Development.
  • Eller, Kalle (1999): Võro-Seto leid. Võro Instituut'. Võro.
  • Iva, Sulev; Pajusalu, Karl (2004): The Võro Language: Historical Development an Present Situation. In: Language Policy an Sociolinguistics I: "Regional Languages in the New Europe" International Scienteefic Conference; Rēzeknes Augstskola, Latvija; 20–23 Mey 2004. Rezekne: Rezekne Augstskolas Izdevnieceba, 2004, 58 - 63.
  • Iva, Sulev (2007): Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem (Inflectional Morphology in the Võro Literary Language). Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 20, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus (online: http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/4860/1/iva_sulev.pdf, Inglis summary pp 144–146).
  • Jüvä, Sullõv(2002): Võro-eesti synaraamat (Võro-Estonian dictionary). Publications of Võro Institute 12. Tarto-Võro.
  • Keem, Hella (1997): Võru keel (Võro leid). Võro Instituut ja Eesti teaduste akadeemia Emakeele selts. Tallinn.
  • Koreinik, Kadri (2007): The Võro leid in eddication in Estonie. Regional dossiers series. Mercator. European Research Centre on Multilingualism an Language Learnin (online: http://www1.fa.knaw.nl/mercator/regionale_dossiers/PDFs/võro_in_estonia.pdf).
  • Koreinik, Kadri; Pajusalu, Karl (2007): Language naming practices an linguistic identity in South-Eastern Estonie. – Language an Identity in the Finno-Ugric Warld. Proceedings of the Fowert International Symposium at the University of Groningen, Mey 17–19, 2006. R. Blokland an C. Hasselblatt (eds). (Studia Fenno-Ugrica Groningana 4). Maastricht: Shaker.

Freemit airtins

[eedit | eedit soorce]


Taen frae "https://sco.wikipedia.org/w/index.php?title=Võro_leid&oldid=874704"