Tschad

Tekst üüb Fering

Tschad [tʃat], amtelk Republiik faan Tschad (üüb Araabsk: تشاد‎‎ Tshād an جمهورية تشاد‎‎ Jumhūrīyat Tshād; üüb Fraansöösk: Tchad an République du Tchad), as en banenstoot uun a maden faan Aafrika. Uun a nuurd leit Liibien, uun a uast Sudaan, uun a süüd det Madelaafrikoons Republiik an uun a waast Kameruun, Niiger an Nigeeria. At lun hee 11.039.873 lidj (2009)^[1]. At hoodsteed as N’Djamena.

Geografii

Geograafisk Laag

Tschad as det füftgratst lun uun Aafrika.

At lun dialt grensen mä seeks lunen. Det lingst grens (1556 km) faan't lun wurt mä det Madelaafrikoons Republiik an det kurtst (85 km) mä Nigeeria diald. Det dialt uk en 1403 km lung grens mä Sudaan, en 1196 km lung mä Niiger, en 1116 km lung mä Kameruun an en 1050 km lung mä Liibien.

Lunskap

Berger

De huuchst berig uun't lun as de Emi Koussi Berig, wat 3445 m huuch as. Öler berger san: de Tarso Emissi Berig (3376 m), de Tarso Ahon Berig (3325 m), de Tarso Toussidé Berig (3265 m), de Tarso Voon Berig (3100 m), de Tarso Toh Berig (2000 m), de Binim Berig (1360 m), de Silagni Berig (1236 m), de Nikou Berig (1230 m) an de Diouga Berig (1210 m).

Sian

De Tschad Sia, wat at lun mä Kameruun, Nigeeria an Niiger dialt, as de gratst sia uun't lun.

Struumer

De Mayo Kébbi Struum hee sin hood uun't süüdwaast faan't lun. Deheer struum leept iin uun de Benue Struum uun Kameruun. De Chari Struum, wat sin hood uun det Madelaafrikoons Republiik hee, leept troch a süüdwaast faan't lun, do at grens mä Kameruun bildet, an do iin uun de Tschad Sia leept. De Batha Struum, wat sin hood uun a maden faan't lun hee an bluat tidjwis mä weeder fald as, leept iin uun de Fitri Sia.

Indialing faan Ferwalting

Tschad hee 23 regiuunen (üüb Fraansöösk: Régions, üüb Araabsk: مناطق Manāṭiq), wat iin uun departmenten diald wurd.

Nr.	Regiuun	Grate (km²)^[2]	Lidj (2009)	Hoodsteed
1	Bahr El Ghazel	51.000	260.865	Moussoro
2	Batha	91.500	527.031	Ati
3	Borkou	150.000	97.251	Faya-Largeau
4	Chari-Baguirmi	47.000	621.785	Massenya
5	Ennedi-Est		113.862	Am-Djarass
6	Ennedi-Ouest		59.744	Fada
7	Guéra	61.000	553.795	Mongo
8	Hadjer-Lamis	30.000	566.858	Massakory
9	Kanem	72.000	354.603	Mao
10	Lac	21.500	451.369	Bol
11	Logone Occidental	8915	683.293	Moundou
12	Logone Oriental	23.800	779.339	Doba
13	Mandoul	17.450	628.065	Koumra
14	Mayo-Kebbi Est	18.350	774.782	Bongor
15	Mayo-Kebbi Ouest	12.950	564.470	Pala
16	Moyen-Chari	40.300	588.008	Sarh
17	N’Djamena	500	1.605.696	N’Djamena
18	Ouaddaï	30.000	721.166	Abéché
19	Salamat	69.000	302.301	Am Timan
20	Sila	36.000	387.461	Goz Beïda
21	Tandjilé	17,650	661.906	Laï
22	Tibesti	217.000	25.483	Bardaï
23	Wadi Fira	52.000	508.383	Biltine

Steeden

Dön tjiin gratst steeden uun't lun san:

	Steed	Lidj (2009)^[3]
1	N’Djamena	951.418
2	Moundou	137.251
3	Abéché	97.963
4	Sarh	97.224
5	Kélo	57.859
6	Am Timan	52.270
7	Doba	49.647
8	Pala	49.461
9	Bongor	44.578
10	Goz Beïda	41.248

Befölkring

Det letst folksteeling wiar uun 2009. Efter a resultooten, 11.039.873 lidj wene uun't lun^[4].

Kultüür

Literatüür

Skriiwern:

Joseph Brahim Seid (1927-1980) skreew Au Tchad sous les étoiles ("Uun Tschad oner a Stäären", 1962) an Un enfant du Tchad ("En jongen faan Tschad", 1967), wat auer sin leewent wiar.

Histoore

Tschad, uun a grensen faan daaling, as en skeebing faan dön europeeisk kolonialisiaring. A grensen faan't lun san at resultoot faan ferhanlingen twesken Frankrik an Tjiisklun. Tuföören wiar't lun at sat faan dön trii köningriken faan Kanem-Bornou, Baguirmi an Ouaddaï.

At lun wurd faan 1900 fraansöösk protektoraat an wurd üüs dial faan Fraansöösk Ekwatoriaalaafrika (AEF) en kolonii. Oner't feering faan guwernöör Félix Éboué wiar't koloniii det iarst fraansöösk kolonii, wat ham 1940 tu det Frei Frankrik uunslood.

Tschad wurd 11. August 1960 faan Frankrik suwereen. François Tombalbaye wiar de iarst president. Tau juar leeder ferbeed a president oppositschoonsparteien. Uun 1965 begand en bürgerkrich uun a nuurd.

Det wiar 1975 en putsch, wat de iarst president störtet. Félix Malloum wurd de naist president. A krich ging man widjer an ferschüker faan de naist president ham tu beaanjige, kaam ei tu brud. Diarauer treed hi turag 23. Marts 1979. Hissène Habré wurd de treed president. En stridj begand twesken uunhinger faan Malloum an Habré. At reegiment faan at lun faan en madelregiarung hääl ap. Frankrik, dön Ferianigt Stooten an Liibien bedialigte jo uun a stridj.

Habré ging Deetsember 1980 tu Sudaan uun’t eksiil. Man ging hi Jüüne 1982 tu Tschad turag an wurd weler president. Hi wurd 1990 faan Idriss Déby störtet. Idriss Déby blaft tu san duas uun April 2021 president faan’t lun. San dring, Mahamat Idriss Déby Itno, as nü prowisoorisk föörmaan faan't lun.

Politiik

Tschad as en republiik. A föörmaan faan't lun sant April 2021 as Mahamat Idriss Déby Itno.

Bütjenpolitiik

Tschad as lasmoot faan dön Feriand Natschuunen sant 20. September 1960.

Wiartskap

Üüb a HDI-indeks stäänt det lun üüb plaats 187 faan 187^[5].

At weering faan't lun as de madelaafrikoons CFA-Franc (ufkoortet: F), wat faan det Madelaafrikoons Sentraalbeenk ütjbroocht.

Kwelen

[1] www.citypopulation.de

[2] www.citypopulation.de

[3] Chad, citypopulation.de

[4] www.citypopulation.de.

[5] Human Development Reports: Chad, United Nations Development Programme

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]