Läti

Läti põh'anaabri om Eesti, hummogupiiri pääl ommaq Vinne ja Valgõvinne, lõunõn om Leedu. Lätimaa om Võromaa lõunanaabri ja sääl eläs piiri veeren võrokõisi kah. Mitmõl Läti liinal ja küläl om olõman ka võrokiilne nimi, nt Hopa ja Aluliin. Läti pääliin om Riia, miä om ka Baltimaiõ kõgõ suurõmb liin. Läti om üts kümnest riigist, miä sai 2004. aastagal Õuruupa Liido liikmõs.

2009. aastagal elli Lätin 1 920 000 inemist.^[1]

Lätin om neli suurt aoluulist ja kultuuripiirkunda: Kurzeme, Zemgale, Latgale ja Vidzeme.

Aolugu

Innemuistine aig

Läti alalõ tekk' elondus umbõs 9500 aastakka e.m.a. Umbõs 3000 (ima – inne miiq aigo) joudsõq Õdagumere viirde soomõ-ugri hõimoq, võrokõisi, eestläisi, suumlaisi ja liivlaisi edevanõmbaq. Umbõs 2000 eKr joudsõq õdagumere viirde Balti hõimoq, leedulaisi ja lätläisi edevanõmbaq. Soomõ-ugri ja balti hõimoq elliq pikält kuun, nii õdagumeresoomõ keelin ku balti keelin om hulga tõõnõtõõsõlt lainatuisi sõnno ja grammatikat.

Balti hõimoq kaupliq Rooma ja Bütsantsiga. Inämbäle möiq baltlasõq merevaiku metallõ vasta.

Lätläseq ommaq tekkünüq mitmõst rahvast – viil umbõs 1000 aastakka tagasi elliq parhilladsõ Läti ala pääl kuralasõq, latgaliq, seeliq, semgaliq ja liivlasõq.

Hindäperi saaminõ

18. märtekuu pääväl 1918 tull' rahva iinkõnõlõjaq Riian kokko ja kuuludiq vällä hindäperi saisva Läti riigi, agaq Ulmanisõ Kārlisõ (Kārlis Ulmanis) Läti Aotlidsõl Valitsusõl olõ-õs säänest sõajoudu, et umma riiki kaitsaq – suurõmb jago miihi oll' jo Vinne väkke är võet. 1918. aasta lõpun tekk' Verrev vägi suurõrünnägu ja vallut' suurõmba jao Lätist.

1919. aastaga suvõl ai Landesveer (Landeswehr) nii Vinne ku Läti väeq Riiast vällä ni naksi liikma Lõunõ-Eesti poolõ. Näide tulõk jäi Võndu lahinguga katski. Pääle Võndu lahingu võitu pandi Eesti soomusrongõ, Briti laivistu ja Läti väeossigaq vahtsõst käümä Ulmanisõ Kārlisõ valitsus.

1. radokuu pääväl 1920 oll' Läti ja Nõvvokogo Vinnemaa vaihõl rahu. Rahulepüng kirotõdi alla 11. põimukuu pääväl 1920.

Vahtsõst hindäperi saaminõ, põrõldnõ Läti

Läti saiõ vahtsõst hindäperi 21. põimukuu pääväl 1991.

2004. aastagal saiõ Läti nii NATO ku Õuruupa Liido liikmõs.^[2]^[3]

2014. aastaga 1. vahtsõaastakuu pääväl võeti Lätin tarvitusõlõ õuro.

2006. aastagal võeti vasta säädüs, miä nõud kuakundsusõ saamisõs hääd läti keele mõistmist.^[4]

1997–2007 oll' Läti presidendis mõokas ja tähtsä Vike-Freiberga Vaira (Vaira Vike-Freiberga), kiä oll' ka Baltimaiõ ja Hummogu-Õuruupa edimäne naispresident.^[5]

Poliitiga

President

Läti om parlamentaarnõ vabariik, kon presidendil ei olõq kuiki pall'o võimu. Sõskiq om presidendil õigus määrädäq pääministri ja suurõqsaadiguq, tetäq säädüisi pakmiisi, säädüisi parlamendile tagasi saataq vai parlament lakja aiaq. President om ka sõaväe ülembjuhataja. 2019. aastaga lehekuun saiõ Läti presidendis Levitsi Egils (Egils Levits).^[6]

Parlament

Läti ütekualidsõn parlamendin seimin (läti keelen Saeima) om sada liigõnd, kiä valitasõq sinnä egä nellä aastaga takast viinakuu edimädsel pähäpääväl. Eräkunnõlõ om 5-protsõndilinõ valimislävi.

2018. aastaga valimiisil sai kõgõ suurõmbas eräkunnas vinnemeeline Harmonia, miä sai 19,91% hellest.

Läti vindläseq ja läbikäümine Vinnemaagaq

Lätin om Balti maist kõgõ rohkõmb vindläisi – nii 700 000 inemist vai kolmandik kogo rahvast. Näist umbõs poolil om Läti kuakundsus. Läti ja Vinne läbikäümist peeti 2007. aastagal halvas. Inneskine Soomõ ministri ja diplomaat Jakobsoni Max om ülnüq, et Vinnemaa tugõhõs vinne vähämbüst Lätin, et näid poliitilidsõlt mõotaq.

Läti keskkoolin om säänesama 60:40 nõvvõq ku Eestin: vähämbält 60% opiainist piät olõma läti keelen.^[7]

Luudus

Läti om matal, kalgirikas ijästüsaistussõga maa. Nelläsjago maast om mõts. Kalgirikas maa tugõhõs kiriviid kasvõ, näütüses käpäliisi.

Soid om veidemb ku muial Baltimail, nii 10 protsõnti pindalast. Läti hummoguosan Latgalen om suurõmb jago Läti järvist, miä ommaq kõik' küländ väikokõsõq. Järvi om kokko 2256.

Kõgõ tähtsämb jõgi om Väinä jõgi (läti keelen Daugava), miä juusk Riia lahtõ.

Lätin valitsõs mahhe maisõmaailmastu. Suvõq ommaq lämmäq, keväjäq ja sügüseq leppeq. Talvõq võivaq ollaq halusaq külmäq, ku õhumass joud Vinnemaalt Lätti. Sis satas kõvvõ lummõ. Vihma (talvõl ka lummõ) või sataq aastak ümbre, kõgõ rohkõmb elokuun.

Lätin om löüt 27 700 eläjäliiki. Nisalisõq ommaq susi, ilves, hirv, mõtskits, pahr ja udras. Kuramaal rändäseq piisoniq ja mõtsiguq hobõsõq.

Valitsõmisjaotus (2009-2021)

Läti om jaet 110 piirkunnas (läti keelen novads) ja 9 vabariigi alaq käüväs liinas (republikas pilsētas), miä ei käüq määndsegiq piirkunna alaq.^[8]

Vabariigi liinaq

Nr	Liin	Rahva hulk (2018)	Rahva hulk (2011)
1	Riia	696 681	658 640
2	Daugavpils	92 260	93 312
3	Liepāja	76 535	76 731
4	Jelgava	60 941	59 511
5	Jūrmala	57 653	50 840
6	Ventspils	38 386	38 750
7	Rēzekne	30 538	32 328
8	Valmiera	24 828	25 130
9	Jēkabpils	23 538	24 635

Piirkunnaq

Nr	Piiŕkund	Keskus	Liino hulk	Valdo hulk	Pindala (km²)	Rahva hulk	Rahva tihehüs
1.	Ādaži piiŕkund	Ādaži	0	1	162,9	9878	60,6
2.	Aglona piiŕkund	Aglona	0	4	392,7	4426	11,3
3.	Aizkraukle piiŕkund	Aizkraukle	1 (Aizkraukle)	1	102,3	9986	97,6
4.	Aizpute piiŕkund	Aizpute	1 (Aizpute)	5	640,2	10 368	16,2
5.	Aknīste piiŕkund	Aknīste	1 (Aknīste)	3	285,0	3236	11,4
6.	Aloja piiŕkund	Aloja	2	4	630,7	6025	9,6
7.	Alsunga piiŕkund	Alsunga	0	1	190,0	1620	8,5
8.	Alūksne piiŕkund	Alūksne	1 (Alūksne)	15	1699,8	19 221	11,3
9.	Amata piiŕkund	«Ausmas»	0	5	741,8	6357	8,6
10.	Hopa piiŕkund	Hopa (Ape)	1 (Hopa)	4	545,1	4287	7,9
11.	Auce piiŕkund	Auce	1 (Auce)	6	517,8	8564	16,5
12.	Babīte piiŕkund	Piņķi	0	2	241,7	9223	38,2
13.	Baldone piiŕkund	Baldone	1 (Baldone)	1	179,1	5726	29,7
14.	Baltinava piiŕkund	Baltinava	0	1	185,0	1351	7,3
15.	Balvi piiŕkund	Balvi	1 (Balvi)	10	1044,5	15 597	14,9
16.	Bauska piiŕkund	Bauska	1 (Bauska)	8	784,9	28 028	35,7
17.	Beverīna piiŕkund	Mūrmuiža	0	3	301,8	3553	11,8
18.	Brocēni piiŕkund	Brocēni	1 (Brocēni)	4	498,5	7068	14,2
19.	Burtnieki piiŕkund	Burtnieki	0	6	710,1	8487	12,0
20.	Carnikava piiŕkund	Carnikava	0	1	80,2	6513	81,2
21.	Cēsise piiŕkund	Cēsis (Võnnu)	1 (Cēsis)	1	171,7	19 671	114,6
22.	Cesvaine piiŕkund	Cesvaine	1 (Cesvaine)	1	190,5	3114	16,3
23.	Cibla piiŕkund	Blonti	0	5	509,4	3309	6,5
24.	Dagda piiŕkund	Dagda	1 (Dagda)	10	948,8	9331	9,8
25.	Daugavpilsi piiŕkund	Daugavpils	0	19	1877,6	28 211	15,0
26.	Dobele piiŕkund	Dobele	1 (Dobele)	10	889,7	24 390	27,4
27.	Dundaga piiŕkund	Dundaga	0	2	675,6	4767	7,1
28.	Durbe piiŕkund	Lieģi	1 (Durbe)	4	320,7	3401	10,6
29.	Engure piiŕkund	Smārde	0	3	397,9	8045	20,2
30.	Ērgļi piiŕkund	Ērgļi	0	3	379,5	3535	9,3
31.	Garkalne piiŕkund	Riia (Berģi)	0	1	150,5	7227	48,0
32.	Grobiņa piiŕkund	Grobiņa	1 (Grobiņa)	4	490,2	10 220	20,8
33.	Gulbene piiŕkund	Gulbene	1 (Gulbene)	13	1876,1	25 073	13,4
34.	Iecava piiŕkund	Iecava	0	1	311,6	9818	31,5
35.	Ikšķile piiŕkund	Ikšķile	1 (Ikšķile)	1	132,1	8764	66,3
36.	Ilūkste piiŕkund	Ilūkste	2	6	648,4	9062	14,0
37.	Inčukalnsi piiŕkund	Inčukalns	1 (Vangaži)	1	112,2	8510	75,8
38.	Jaunjelgava piiŕkund	Jaunjelgava	1 (Jaunjelgava)	6	685,0	6486	9,5
39.	Jaunpiebalga piiŕkund	Jaunpiebalga	0	2	251,0	2671	10,6
40.	Jaunpilsi piiŕkund	Jaunpils	0	2	210,2	2743	13,0
41.	Jēkabpilsi piiŕkund	Jēkabpils	0	7	906,0	5747	6,3
42.	Jelgava piiŕkund	Jelgava	0	13	1319,0	27 103	20,5
43.	Kandava piiŕkund	Kandava	1 (Kandava)	6	649,0	9897	15,2
44.	Kārsava piiŕkund	Kārsava	1 (Kārsava)	5	628,4	6941	11,0
45.	Kocēni piiŕkund	Kocēni	0	5	498,1	7018	14,1
46.	Koknese piiŕkund	Koknese	0	3	360,6	6036	16,7
47.	Krāslava piiŕkund	Krāslava	1 (Krāslava)	11	1078,4	19 811	18,4
48.	Krimulda piiŕkund	Ragana	0	2	339,1	5778	17,0
49.	Krustpilsi piiŕkund	Krustpils	0	6	812,2	6680	8,2
50.	Kuldīga piiŕkund	Kuldīga	1 (Kuldīga)	13	1756,7	27 213	15,5
51.	Ķegumsi piiŕkund	Ķegums	1 (Ķegums)	3	490,0	6306	12,9
52.	Ķekava piiŕkund	Ķekava	1 (Baloži)	2	270,2	21 673	80,2
53.	Lielvārde piiŕkund	Lielvārde	1 (Lielvārde)	3	225,7	11 400	50,5
54.	Līgatne piiŕkund	Līgatne	1 (Līgatne)	1	167,7	4045	24,1
55.	Limbaži piiŕkund	Limbaži	1 (Limbaži)	7	1170,9	19 538	16,7
56.	Līvāni piiŕkund	Līvāni	1 (Līvāni)	5	624,6	14 046	22,5
57.	Lubāna piiŕkund	Lubāna	1 (Lubāna)	1	346,9	2851	8,2
58.	Ludza piiŕkund	Ludza	1 (Ludza)	9	966,0	15 667	16,2
59.	Madona piiŕkund	Madona	1 (Madona)	14	2153,4	27 732	13,4
60.	Mālpilsi piiŕkund	Mālpils	0	1	220,9	4039	18,3
61.	Mārupe piiŕkund	Mārupe	0	1	103,9	15 130	145,6
62.	Mazsalaca piiŕkund	Mazsalaca	1 (Mazsalaca)	4	417,0	3953	9,5
63.	Mērsragsi piiŕkund	Mērsrags	0	1	109,0	1832	16,8
64.	Naukšēni piiŕkund	Naukšēni	0	2	281,0	2291	8,2
65.	Nereta piiŕkund	Nereta	0	4	645,5	4383	6,8
66.	Nīca piiŕkund	Nīca	0	2	350,8	3858	11,0
67.	Ogre piiŕkund	Ogre	1 (Ogre)	9	992,3	38 861	39,2
68.	Olaine piiŕkund	Olaine	1 (Olaine)	1	297,0	20 627	69,5
69.	Ozolnieki piiŕkund	Ozolnieki	0	3	286,1	10 406	36,4
70.	Pārgauja piiŕkund	Stalbe	0	3	487,5	4425	9,1
71.	Pāvilosta piiŕkund	Pāvilosta	1 (Pāvilosta)	2	515,0	3233	6,3
72.	Pļaviņase piiŕkund	Pļaviņas	1 (Pļaviņas)	3	376,8	6294	16,7
73.	Preiļi piiŕkund	Preiļi	1 (Preiļi)	4	365,3	11 764	32,2
74.	Priekule piiŕkund	Priekule	1 (Priekule)	5	519,7	6611	12,7
75.	Priekuļi piiŕkund	Priekuļi	0	4	301,8	9293	31,1
76.	Rauna piiŕkund	Rauna	0	2	309,0	4008	13,0
77.	Rēzekne piiŕkund	Rēzekne	0	25	2524,1	31 602	12,5
78.	Riebiņi piiŕkund	Riebiņi	0	6	630,0	6179	9,8
79.	Roja piiŕkund	Roja	0	1	200,5	4412	31,1
80.	Ropaži piiŕkund	Ropaži	0	1	326,4	7130	21,8
81.	Rucava piiŕkund	Rucava	0	2	449,0	1998	4,4
82.	Rugāji piiŕkund	Rugāji	0	2	512,0	2652	5,2
83.	Ruhja piiŕkund	Ruhja (Rūjiena)	1 (Ruhja)	4	352,2	6144	17,4
84.	Rundāle piiŕkund	Pilsrundāle	0	3	231,1	4259	18,4
85.	Salatsi piiŕkund	Salatsi (Salacgrīva)	2	3	637,6	9408	14,8
86.	Sala piiŕkund	Sala	0	2	317,1	4297	13,6
87.	Salaspilsi piiŕkund	Salaspils	1 (Salaspils)	1	127,0	23 219	182,8
88.	Salduse piiŕkund	Saldus	1 (Saldus)	15	1683,3	28 705	17,1
89.	Saulkrasti piiŕkund	Saulkrasti	1 (Saulkrasti)	1	47,7	6144	128,8
90.	Sēja piiŕkund	Loja	0	1	227,9	2496	11,0
91.	Sigulda piiŕkund	Sigulda	1 (Sigulda)	3	360,9	17 779	49,3
92.	Skrīveri piiŕkund	Skrīveri	0	1	105,4	4066	38,6
93.	Skrunda piiŕkund	Skrunda	1 (Skrunda)	4	553,2	5968	10,8
94.	Smiltene piiŕkund	Smiltene	1 (Smiltene)	8	949,0	14 276	15,0
95.	Stopiņi piiŕkund	Ulbroka	0	1	53,5	9908	185,2
96.	Strenči piiŕkund	Strenči	2	2	375,7	4192	11,2
97.	Talsi piiŕkund	Talsi	4	14	1763,0	34 443	19,5
98.	Tērvete piiŕkund	Zelmeņi	0	3	223,8	4088	18,3
99.	Tukumsi piiŕkund	Tukums	1 (Tukums)	10	1199,7	33 396	27,8
100.	Vaiņode piiŕkund	Vaiņode	0	2	344,0	2932	8,5
101.	Valka piiŕkund	Valka	1 (Valka)	5	908,0	10 513	11,6
102.	Varakļāni piiŕkund	Varakļāni	1 (Varakļāni)	2	279,0	3915	14,0
103.	Vārkava piiŕkund	Vecvārkava	0	3	288,9	2369	8,2
104.	Vecpiebalga piiŕkund	Vecpiebalga	0	5	542,5	4781	8,8
105.	Vecumnieki piiŕkund	Vecumnieki	0	6	844,0	9708	11,5
106.	Ventspilsi piiŕkund	Ventspils	1 (Piltene)	12	2472,0	13 510	5,5
107.	Viesīte piiŕkund	Viesīte	1 (Viesīte)	4	650,5	4614	7,1
108.	Viļaka piiŕkund	Viļaka	1 (Viļaka)	6	639,7	6364	9,9
109.	Viļāni piiŕkund	Viļāni	1 (Viļāni)	3	285,1	7098	24,9
110.	Zilupe piiŕkund	Zilupe	1 (Zilupe)	3	308,9	3651	11,8

Majandus

2014. aastaga 1. vahtsõaastakuu pääväl võeti Lätin tarvitusõlõ õuro.

Rahvastik

2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' Läti elänikkunnast lätläisi 62,1%, vindläisi 26,9%, valgõvindläisi 3,3%, ukrainlaisi 2,2%, poolakõisi 2,2%, leedulaisi 1,2%, juutõ 0,3% nink mustlaisi 0,3%.

Kultuur

Lätläseq lõunaeesti ütlemiisin

"Ossi oinas, läti lammas, Tartu linna vorstivaras." - kuq es teredä.^[9]

"Lätläisi õks üldäs läti kopsu."^[10]

"Pikk ku Läti külä" ^[11]

Lätteq

Välislingiq

Commons

Kaeq artikli

Läti

kotsilõ ka Wikimedia Commonsi kogost.

Õuruupa Liit (ÕL)
Austria \| Belgiä \| Bulgaaria \| Eesti \| Hispaania \| Holland \| Iirimaa \| Itaalia \| Kreeka \| Küprüs \| Leedu \| Luksõmburk \| Läti \| Malta \| Poola \| Portugal \| Prantsusmaa \| Roodsi \| Rumeeniä \| S'aksamaa \| Slovakkia \| Sloveeniä \| Soomõ \| Taani \| Tsehhi \| Ungari \| Ütiskuningriik

Õuruupa maaq

[1] ttps://www.csb.gov.lv/en/statistics/statistics-by-theme/population/number-and-change/key-indicator/number-population-cities-and-counties

[2] ttps://vm.ee/et/ajalugu-eesti-liitumine-natoga

[3] ttps://web.archive.org/web/20171027052409/http://apollo.tvnet.lv/zinas/latvija-oficiali-iestajas-eiropas-savieniba/281393

[4] ttp://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/country_profiles/1108059.stm

[5] ttp://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/country_profiles/1108059.stm

[6] ttps://www.err.ee/946843/lati-seim-valis-egils-levitsi-riigi-uueks-presidendiks

[7] ttps://arvamus.postimees.ee/4152913/lati-literaat-kas-vene-lapsed-opivad-piisavalt-lati-keelt

[8] ttp://www.pilsetas.lv/pilsetas

[9] ttp://www.folklore.ee/justkui/sonastik/index.php?f=2&f1=7&f2=3&m=18986&id=18986

[10] ttp://www.folklore.ee/justkui/sonastik/index.php?f=7&f1=6&f2=1&m=24611&id=24611

[11] ttp://www.folklore.ee/justkui/sonastik/index.php?f=2&f1=2&f2=8&m=12963&id=12963

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]