Siirry sisältöön

keeld

Wikisanakirjasta

Viro

[muokkaa]

Substantiivi

[muokkaa]

keeld (k`eeld; gen keelu, part keeldu)

  1. kielto (vastak. luba)
    Arstide keelust hoolimata läks Liisa tööle. – Lääkärien kiellosta huolimatta Liisa meni töihin.

Taivutus

[muokkaa]
  • monikon genetiivi keeldude
  • monikon partitiivi keeldude ja keeldusid

Liittyvöä sanat

[muokkaa]

Aiheesta muualla

[muokkaa]