Aas
Ilme
vaata ka: aas, AAS |
Saksa
[muuda]Nimisõna
Aas [aːs]
(fail) |
kesksoost
- raibe. Suurema looma roiskuv korjus.
- Sünonüüm:
- raibe, raipeliha. Lõpnud looma roiskuv liha.
- Der Tyrannosaurus Rex ernährte sich vielleicht von Aas. – Tyrannosaurus rex toitus võib-olla raipest.
- Sünonüümid:
- vananenud: sööt. Loomade ligimeelitamiseks väljapandav liha.
- Sünonüümid:
- kõnekeeles halvustavalt (mõnikord haletseva või tunnustava varjundiga), ka sõimusõnana: lurjus, kaabakas, siga, elajas, alatu, jätis, kõlvatu, lontrus, nadikael, nurjatu, närakas, näru, närukael, pätt, tõbras. Kuri, alatu ja kaval inimene.
- kõnekeeles halvustavalt, ka sõimusõnana: elajas. Tõrges koduloom.
Vormid
[muuda]- ainsuse omastav: Aases
- mitmus: Aase [ˈaːzə]
(korjuse kohta), Äser(fail)
(elusa olendi kohta)(fail) - mitmuse daativ: Aasen (korjuse kohta), Äsern (elusa olendi kohta)
Tuletised
[muuda]Liitsõnad
[muuda]- Aasbande
- Aasblume
- Aasdach
- aasfarbig
- Aasfliege
- aasfressend
- Aasfresser
- Aasgeier
- Aasgeruch
- Aasgestank
- Aasgrube
- Aasinsekt
- Aasjäger
- Aasjägerei
- Aaskäfer
- Aasknochen
- Aaskopf
- Aaskrähe
- Aasrabe
- Aasseite
- Aasstück
- Aastier
- Aasvogel
- Donneraas
- Lockaas
- Pferdeaas
- Rabenaas
- Schindaas
- Wurmaas
Fraasid
[muuda]- Aas anrühren
- Aas fressen
- Aas fressend
- Aas vergraben
- Aas wittern
- du Aas
- du armes Aas
- ein Aas auf der Bassgeige
- ein Aas auf der Bassgeige sein
- ein faules Aas
- ein feines Aas
- ein freches Aas
- ein raffiniertes Aas
- ein schlaues Aas
- ein tolles Aas
- faules Aas
- feines Aas
- freches Aas
- ihr Äser
- kein Aas
- mit Aas anlocken
- mit Aas anludern
- mit frischem Aas erfischen
- olles Aas
- schlaues Aas
- sich von Aas ernähren
- so ein Aas!
- stinkendes Aas
- wie ein Aas stinken
- wo ein Aas ist, da sammeln sich die Geier
Päritolu
[muuda]- Varauusülemsaksa sõnas as ('loomasööt; raibe') langevad kokku kaks varasemat sõna, mille algne tähendus on 'toit; kiskjate sööt' ning mis on suguluses sõnaga essen ('sööma').
- Üks on keskülemsaksa ās ('koerte ja kiskjate sööt'; 11. sajand; kognaadid keskalamsaksa ās, keskhollandi aes, hollandi aas, vanainglise ǣs; indoeuroopa *ēdsom või *ēdtom) pärineb, nagu ka ladina esca (ēsca; roog; sööt; meelitussööt'; indoeuroopa *ēdskā) saksa sõnas sisalduvas indoeuroopa juure *ed- ('sööma') pikaastmelisest variandist.
- Teine on keskülemsaksa āt ja vanaülemsaksa āz̡ , āʒ (8. sajand; 'toit, roog; sööt'; kognaadid vanasaksi, keskalamsaksa āt, keskhollandi aet, vanainglise ǣt, vanapõhja āt 'toit, roog; sööt'; vrd saksa äsen), mis pärineb indoeuroopa tüvest *ēdo-, mis esineb ka vanaslaavi sõnas obědъ ('söömaaeg; hommikusöök') ja vene sõnas обед ('lõunasöök').
- Sõimusõnana juba 12. sajandil.
Vaata ka
[muuda]Perekonnanimi
[muuda]Aas [aːs] meessoost või naissoost
- Aas. Kasutatakse perekonnanimena (levinud Erlangenis).
Vormid
[muuda]Nimisõnavorm
[muuda]Aas [aˈʔas]
ainsuse omastav sõnast Aa ('kaka')