Umberto Eco

Umberto Eco (5. jaanuar 1932 – 19. veebruar 2016) oli itaalia semiootik, kirjanik, kriitik, filosoof, medievist ja professor, alates 1996. aastast Tartu Ülikooli audoktor.

Eesti keelde on tõlgitud tema romaanid "Roosi nimi", "Baudolino", "Eilse päeva saar", "Foucault' pendel", "Olematu number", "Praha kalmistu", Eco esseeloomingust on eesti keeles kättesaadavad "Reis hüperreaalsusesse", "Kuus jalutuskäiku kirjandusmetsades", "Noore romaanikirjaniku pihtimused". Veel on eesti keelde tõlgitud kirjandusteoreetiline monograafia "Lector in fabula" ning Eco toimetatud "Ilu ajalugu" ja "Inetuse ajalugu".

Artiklid

"Järelkiri Roosi nimele"

Tõlkinud Merje Kala. Akadeemia, nr 6, 2004, lk 1210–1248 (originaal: Umberto Eco. Postille a Il nome della rosa. Milano: Bompiani, 1984)

Kirjanik ei pea ette andma oma teose tõlgendusi, muidu poleks ta kirjutanud romaani, mis on tõlgenduste genereerimise masin. Aga üks suuremaid takistusi selle õilsa põhimõtte järgimisel on just nimelt tõsiasi, et romaanil peab olema pealkiri. (lk 1211)
Pärast raamatu valmissaamist peaks autor surema. Et mitte häirida teksti elukäiku. (lk 1214)
Kirjutasin romaani, sest mul tuli selline tahtmine. (lk 1216)
Ühel hetkel ütlesin endale, et kuna keskaeg on minu igapäevane mõttekujutlus, siis on mõtet kirjutada romaan, mille tegevus toimub just keskajal. Nagu ma mingis intervjuus ütlesin, tunnen oma kaasaega ainult teleekraani kaudu, kuna keskajast on mul otsene teadmine. (lk 1217)
Arvan, et inimestele ei meeldi krimkad mitte sellepärast, et seal tapetakse, ega sellepärast, et seal tähistatakse lõpliku (intellektuaalse, sotsiaalse, juriidilise ja moraalse) korra triumfi kurja korratuse üle. Kriminaalromaan kujutab endast puhtal kujul lugu oletamisest. Aga ka meditsiiniline diagnoos, teaduslik uuring, isegi metafüüsiline küsimus on oletamise juhud. Filosoofia (nagu ka psühhoanalüüsi) põhiküsimus on tegelikult sama mis kriminaalromaanis: kes on süüdi? Et seda teada saada (uskumaks, et me seda teame), peab oletama, et kõikidel faktidel on mingi loogiline seos — loogika, mille on neile peale sundinud süüdlane. (lk 1234-1235)
Pole vaja öeldagi, et kõik Euroopa probleemid, nii nagu me neid tänapäeval tunneme, saavad alguse keskajal, demokraatlikust ühiskonnast pangamajanduseni, rahvusmonarhiatest iseseisvate linnadeni, uutest tehnoloogiatest vaeste ülestõusudeni: keskaeg on meie lapsepõlv, mille juurde peab ikka tagasi pöörduma, et haiguslugu koostada. (lk 1245)
Üks seik tegi mulle palju nalja: iga kord, kui mõni kriitik või lugeja kirjutas või ütles, et minu tegelane ütleb välja liiga tänapäevaseid mõtteid, olin ikkagi kõigil neil juhtudel ja just nimelt neil juhtudel kasutanud 14. sajandi tekstide tsitaate.

Ja on teisi lehekülgi, kus lugeja on tõeliselt keskaegsete käitumisjoontena nautinud seda, mida mina tajusin kirjutades õigustamatult tänapäevasena. Igaühel on keskaja kohta oma ettekujutus, tavaliselt moonutatud. Ainult meie, tolle aja mungad, teame tõde, aga seda välja öeldes võib sattuda tuleriidale. (lk 1247)

"Minipäevik"

Lühiesseed. Tõlkinud Mailis Põld. Tallinn: Varrak, 2006

Paroodia saatus on kord juba selline: eales ei pea ta kartma liialdada. Märki tabades ta vaid ajatab seda, mida hiljem tehakse surmtõsiselt, nalja heitmata ja punastamata.
- "Ääremärkusi 1975. aasta väljaandele", lk 11

"Kuus jalutuskäiku kirjandusmetsades"

Tõlkinud Ene-Reet Soovik. Tallinn: Varrak, 2009

Pornograafiline film on mõeldud selleks, et rahuldada publiku janu seksuaalselt eksplitsiitsete stseenide järele, kuid ei saa näidata katkematuid suguakte poolteist tundi järjest, sest see oleks näitlejatele väsitav – ning pikemas perspektiivis ka publikule tüütav. Seetõttu tuleb seksuaalaktid läbi faabula laiali puistata. Ent kellelgi pole vähimatki kavatsust kulutada aega ja raha mõistliku loo väljamõtlemisele ning vaatajad ei ole faabulast ka huvitatud, sest nad ootavad üksnes seksikaid lõike. Seega taandatakse faabula reaks tähtsusetuteks igapäevategevusteks [---]. Ja seega peab kõik, mis pole seksuaalselt eksplitsiitne, võtma aega samapalju kui argielus – samas kui seksuaalaktidele peab kuluma kauem aega kui tegelikkuses.
- "Metsas viivitamine", lk 73-74

"Unistades keskajast"

Tõlkinud Marge Käsper. Vikerkaar, nr 4/5, 1998, lk ??–??

Kõik läänemaailma probleemid kerkisid esile keskajal: uusaegsed keeled, kaubanduslikud linnad, kapitalistlik majandus (kõigi oma pankade, tšekkide ja intressidega) on keskaegse ühiskonna leiutised.
Keskaeg on kõigi tänapäeva "kuumade" probleemide allikas, ja pole midagi imestada, et me pöördume tagasi selle perioodi juurde iga kord, kui tunneme huvi oma päritolu vastu. Kõik probleemid, mida arutatakse Ühisturu istungitel, pärinevad keskaegse Euroopa oludest.
Uus ajastu algas inimvaimu rabavate saavutustega: Ameerika avastamine, Granada vabastamine (millega hävitati araablaste teaduslik pärand, mis oleks ennetanud renessanssi ja uusaegse teaduse teket), teise diasporaa algus juutide väljaajamisega Hispaaniast (pogrommid leiutati ristisõdijate poolt juba varem; Lääne tsivilisatsiooni sugupuu on keeruline).
Peagi hakkas Chateaubriand ülistama keltide metsa alla kerkinud gooti katedraale, samal ajal kui tänu Walter Scottile, Victor Hugole ja Eugene Emmanuel Viollet-le-Duc'i (1814–1879) restaureerimistegevusele võis kogu 19. sajand unistada oma keskajast, makstes nii Napoleonile kätte tema valgustusliku teo eest, kui too lasi maha võtta Notre Dame'i tümpanoni, et imperaatorlik korteež saaks katedraali sisse marssida.
Isegi kui meid saadavad Aristoteles ja Platon, käsitleme neid keskaegsetelt eelkäijatelt saadud terminites. Kui keegi need keskaegsed ladestused Aristotelesest välja kraabiks ja teda uut moodi loeks, ehiks see uutmoodi loetud Aristoteles akadeemiliste raamatukogude riiuleid, kuid ei haakuks meie igapäevaeluga.
See keskaeg, mis on kummitanud iga vaimustusest lõkkele löönud sekti, saadab meid praegugi ja jääb saatma ka edaspidi, kuni viimsepäeva loojakuni. Olgugi paljude hulluste allikas, püsib ta siiski kui pidev hoiatus. Mõnikord polegi see võib-olla nii keskaegne mõte, et lõpp on lähedal ja et erariides Antikristus on uksele koputamas.

Välislingid