Teoloogia

Teoloogia (vanakreeka θεος theos 'Jumal' ja λογος logos 'õpetus, sõna') tähendab õpetust Jumalast. Laiemas tähenduses on teoloogia ehk usuteadus humanitaarteaduste hulka kuuluv teadusharu, mis uurib usuga seotud küsimusi.

Proosa

• "Mul oli väga lai mantel seljas," ütles Aramis.

"Mis kurat, juuli keskel!" hüüdis Porthos. "Kas doktor kardab, et mõni su ära tunneb?"

"Ma saan veel aru, et nuhk laskis end hoiakust ära petta, aga nägu..."

"Mul oli suur kübar," ütles Aramis.

"Oh issand!" hüüdis Porthos. "Nõuab teoloogia alles ettevaatust!" (lk 93)

• "Härra oli juba nii hea teoloog," ütles Bazin peaaegu nuttes. "Temast oleks saanud piiskop, võib-olla koguni kardinal."

"Kuule, mu armas Bazin, mõtle natuke järele. Ütle, palun, mis kasu on olla vaimulik? Sõjast sa sellega ei pääse, sa tead väga hästi, et kardinal läheb lahingusse esimesena, kiiver peas ja hellebard käes. Ja härra Nogaret de la Valette, mis ütled sa tema kohta? Ka tema on kardinal. Küsi tema teenrilt, kui sageli on ta tema haavade jaoks lõuendit puruks käristanud." (lk 267)

• Alexandre Dumas vanem, "Kolm musketäri", tlk Tatjana Hallap, Tallinn: Eesti Raamat, 1977

• Minu arvates võime vist päris üksmeelselt väita, et kui Jumal, olgu ta kes tahes, lõi kogu universumi ainult selleks, et meile teoloogia õppetundi anda, siis pidi tal nii huumorimeelest kui fantaasiast kõvasti puudu jääma.
  • John Fowles, "Maag", tlk Henno Rajandi, Varrak 2005, lk 204

• ...kõikjal, kus võim end jumalikustab, loob ta automaatselt oma teoloogia; kõikjal, kus ta käitub Jumalana, äratab ta enda suhtes religioosseid tundeid; maailma on võimalik kirjeldada teoloogilise sõnavara abil.
  • Milan Kundera, "Romaanikunst", tlk Triinu Tamm, Loomingu Raamatukogu 11/12 1998, lk 87

• Nii negatiivne teoloogia kui ka dekonstruktsioon veenavad meid, et inimlikust keelest ei vii välja ühtegi legaalset teed kõrgema reaalsuse mõistmiseks, et keelel puudub transtsendentne väljund, mistõttu ta viitab vaid iseenesele, inimliku märgisüsteemi enam või vähem korrastatud stiihiale.
  • Jaan Undusk, "Maagiline müstiline keel", Virgela, 1998, lk 17

• Vimes vangutas pead. "Sellest ei saa ma küll iialgi aru," lausus ta. "Inimesed tapavad üksteist lihtsalt sellepärast, et nende jumalad kunagi omavahel kaklesid..."

"Oh, jumal on neil sama, härra komandör. Nagu ma aru saan, hakkasid nad sõdima ühe sõna pärast oma pühakirjas. Elhariibilaste arvates tuleb seda tõlkida "jumalaks" ja smalelaste arvates "inimeseks"."

"Kuidas sellised asjad segi saavad minna?"

"Kirjapildis eristab neid vaid üksainus pisitilluke punkt. Ja mõned arvavad, et seal oli ainult kärbsemustus."

"Sajanditepikkune sõda selle pärast, et kärbes valesse kohta sittus?"

"Oleks võinud ka hullemini minna," ütles Porgand. "Kui see punkt oleks natuke vasakul olnud, siis oleks moodustunud sõna "lagrits"."

• Terry Pratchett, "Patrioot", tlk Allan Eichenbaum, 2005, lk 134-135

• Teaduse tekkelugu on seotud filosoofia ja teoloogia tekkelooga. Eelsokraatilisest protofilosoofiast arenes päris filosoofia. Selles ilmnesid teoloogia elemendid (ütleks prototeoloogia), millest sai hiljem päris teoloogia. Päris teoloogia taustal tekkis teadus, mis on võib-olla siiani pigem prototeadus. Ma ei esita teadusele liiga kõrgeid nõudeid, ma ei nõua rohkemat, kui nõuab laps, kes esmakordselt tajub sõna "teadus" tähendust. Ma tahaks, et teadus annaks meile tõsikindlaid teadmisi tegelikkuse ja minu enda kohta. [---] Lääne teaduse ja filosoofia ajaloo valguses pole raske uskuda, et soov reaalsust adekvaatselt kirjeldada on lootusetu, asjatundmatu või lausa rumal. Kuid seni, kuni mulle pole ilmutatud, et tõde polegi, et materialistlik maailmakäsitlus on tõsi, et inimene on vaid keeruline komplekt aatomeid, mis pole võimeline mõistma tegelikkust, seni võib siiski loota ja unistada.
  • Enn Kasak, "Unistus tõelisest teadusest", "Unistus tõelisest teadusest", Studia Philosophica Estonica, 1.3/2008, lk 61–80

• Tilte jääb seisma. Ta mõtleb, mida vastata. See ei ole kerge, ta seisab silmitsi klassikalise teoloogilise probleemiga: kui kõvasti tohib teistel inimestel käsi väänata, väites, et see teenib kõrgemat eesmärki?
  • Peter Høeg, "Elevanditalitajate lapsed", tlk Ene Mäe, Tallinn: Eesti Raamat, 2012, lk 165

• Tõesti, omast kogemusest ütleksin: ükskõik mis teemaga tegelema hakata, ikka jõuab lõpuks teoloogiani.
  • Marju Lepajõe, "Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist" ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017