Mine sisu juurde

Sarapik

Allikas: Vikitsitaadid
Kevadine sarapik Rootsis

Sarapik on mets või võsa, kus domineerib sarapuu. Kevadel leiab sealt enamasti sinililli ja ülaseid, sügisel, kui hästi läheb, pähkleid.

Luule

[muuda]

Ma tundsin kahte suurt kivi.
Ma olin nendega lähedaselt tuttav.
/---/
Nad elasid sarapikus.
Otse sarapiku südames.
Kõik pähklid olid neile jumala selged
urvast tuumani,
surmast sünnini,
läbi ja lõhki.

Ma usun, et ka neil enestel olid
tuumad ja koor.

  • Ellen Niit, "Ma tundsin kahte suurt kivi" kogus "Linnuvoolija" (1970), lk 13


kulduure ripub sarapuude okstelt alla
kõik tiksuvad siin üleskeeramata
ning taamal kuningaid ja kohvreid pilla-palla
neil hinged kääksuvad kui vanad vankrirattad
/---/
jah armastan ma sarapikuvõsa
ta varjus juhtub mõndagi
kesk uure kuningaid ja transformaatoreid
ma kahjuks leian iseendagi

  • Andres Ehin, "Sarapikuvõsa" kogus "Uks lagendikul", LR 1/1971, lk 50


Riginaga, raginaga,
priginaga, praginaga
sarapikus ragistati,
pähklituumi nagistati.
Põõsast nina pistis siil:
"Kas on metsas tuuleiil?"

Hoopis virgad välejalad
ragistades maiuspala
hüppavad siin hipsti-hopsti
mööda pähklipuude oksi.

  • Erika Esop, "Pähklisööjad", rmt: "Kümme keerusaia", 1982, lk 40


Saun sarapikus küdes
Kivimüüris kiiskas vilgukilde
Teeveeres takjatesse kasvas
Surnud sõdurite kiivreid

  • Maie Remmel, "Vaid armid alles on" 4 kogus "Äng ja arm" (2001), lk 31
Vikipeedias leidub artikkel