Tõus ja mõõn
Ilme
(Ümber suunatud leheküljelt Mõõn)
Proosa
[muuda]- Luuletamine – see on ärritus ja auk suures villases kangas, aga ka selle lappimine. Pinge tekib sellest, et ei olegi võimalik nende kahe olemisviisi – mitteluuletamise ja luuletamise – vahel valida, sest nad lihtsalt on: nagu pikk mõõn ja järsk tõus või vastupidi.
- Helena Läks, intervjuu: Maarja Pärtna, "Soov leida rahu, tung teha lärmi" Sirp, 19. juuni 2014
Luule
[muuda]Mõtete hõbedane kalaparv,
ära usalda kalda läbipaistvat vett.
See on petlik.
Mõõna ajal nägin kividel
palju surnud kalu.
- Helgi Muller, "Mõtted", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 11