Mine sisu juurde

Liha

Allikas: Vikitsitaadid
Peeter Allik. "Liha II" (2010)
Pieter Aertsen. Lihunikuäri. Tagaplaanil põgeneb Püha Perekond Egiptuse suunas (1551)

Liha on loomade lihas-, rasv- ja sidekude, mida tarvitatakse toiduks. Samuti arvatakse sageli liha hulka mitmesugused subproduktid: keel, maks, neerud, aju, süda, diafragma, kopsud, luuüdi, nahk jne. Eri kultuurid määratlevad liha erinevalt. Mõnes kultuuris ei hõlma liha mõiste näiteks kalaliha.

Proosa

[muuda]
  • Armastatud naised liiguvad, tantsivad lakkamatult. Meie tantsime ja mehed järgnevad meile hullumeelsuse ja surma piirile, kuid mis saab meist, tantsijatest? Kui tants lõpeb, seisame jälle, kannad maas, uuesti kannad maas, segaduses ja haiget saanud. Meie reisi katva kuldse kanga all on liha, ja see liha valutab. Mehi ei huvita keha, mis valu tunneb, neid huvitab tantsiva naise keha rütm, sellise naise keha, kes ei suuda tantsus peatuda. (lk 35)

Luule

[muuda]

Ära viil lüü. Ära häävita minno,
ära viil murra, ära sõko minno!
Hää om nii ellä, kuis tahab liha.

Alasti naiste ning hoorte perrä
kisop mo himo; kõik tii viivä sinnä
värati mano, kon sivvo om kerrä
tõmmanu ennäst, et valvata linnä.

Vanasõnad

[muuda]
  • Kui kont terve, küll kont liha kasvatab.
  • Liha ei kasva kondita ega puu oksata.
  • Liha ei kõlba soolata ega laps vitsata.
  • Liha otsib, kondi leiab.
  • Liha toob ligidale, kapsad viivad kaugele.
  • Lihaleent liibata pealt, kalaleent kaabata põhjast.
  • Lihata võib elada, ei leivata.
  • Luu kasvatab liha, aga liha ei kasvata luud.
  • Luu liha valijale, koor leiva algajale.
  • Paku pagari pojale saia ehk lihuniku lapsele liha (vorsti).
  • Sügisel maksetakse liha eest raha, kevadel luude eest.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Välislingid

[muuda]
Vikipeedias leidub artikkel