Mine sisu juurde

Kurioosum

Allikas: Vikitsitaadid

Proosa

[muuda]
  • "Mida sa siin näed?" Meister seisis Francisest päris kaugel ja rullis lahti silmanähtavalt vana paberitüki.
"Paistab olevat hoolikas sulega joonistatud portree Kristusest ristil."
"Jah. Tule nüüd lähemale. Kas näed, kuidas see on tehtud? See on kalligraafia. Oivalises peenes gooti kirjas tehtud pilt kujutab Kristuse piinu, samal ajal kui Kristuse kannatamise loost on välja kirjutatud iga sõna - ja mitte ainsatki rohkem -, nii nagu see Püha Johannese evangeeliumis seitsmeteistkümnendast üheksateistkümnenda peatükini kirjas on. Mis sa ütled?"
"Huvitav kurioosum."
"Kunstiteos, oskuslik ja südamega tehtud töö. Minu arvates on selle teinud mõni seitsmeteistkümnenda sajandi kaplan, Ingelheimi perekonna koduõpetaja. Võta ja uuri seda hoolega. Seejärel pead tegema samalaadse töö, sinu tekst aga olgu Meie Issanda sünd, nagu see on kirja pandud Luuka evangeeliumi esimeses peatükis ja teises peatükis kolmekümne teise kirjakohani. Ma tahan kalligraafilist Kristuse sünnistseeni ja ma teen sulle üheainsa möönduse: võid selle teha kaldkirjas, mitte gooti kirjas. Nii et terita suled, keeda endale nõest ja tammetõrudest tinti ja asu tööle."



  • Kontekstides, kus tõepoolest ollakse üksjagu hädas ebaõiglusega, et tõlkijatele keegi väärilist tähelepanu ei pööra, ja tõsimeeli vist arvataksegi (sest seda ilmselt ka esineb), et kõigepealt formuleerib tõlkija teoreetilis-metoodilise platvormi ja seejärel asub tõlkima, ei oska ma neid juhtumeid enamasti isegi kirjeldada, ehkki vahel on vaja, seletamisest rääkimata. Sellest ka püsiv tunne, et mingeid küsimusi on puudu, kirjelduskeel tahab täiendamist, et saaks öelda, kuidas see, mis mõnes kirjanduses ilmselt oleks kurioosum, meil tegelikult ei ole. (lk 28)
    • Katre Talviste, "Laulmine iseendast on ju kena küll, aga muidu ma eriti ei soovitaks", rmt: "Laulmine iseendast ja teistest: Mõtteid tõlkivatest luuletajatest", 2013


Luule

[muuda]

Solanum tuberosum,
solanum tuberosum...
Kas pole kurioosum:
see pole mingi roosilill,
vaid pärisnimi kartulil!

Solanum tuberosum...
Siis kui sai pandud kartuleid,
me õpetaja kutsus neid:
solanum tuberosum.
Me tookord nalja heitsime
ja uue nime leidsime:
kartuulum kurioosum.

  • Leelo Tungal, "Kartuliõis" kogus "Mooni avastamine" (1978), lk 10-11