Zombie (filosoofia)
Zombie on kujuteldav olend, kes on nagu inimene ja käitub igas suhtes nagu inimene, kuid kellel puudub fenomeniline teadvus, st tal puuduvad teadvuslikud elamused.[1]
Zombie 'de olemasolu üldiselt ei usuta. Vaieldakse selle üle, kas nende olemasolu on võimalik või vähemalt mõeldav. Arvatakse, et kui nad on võimalikud, siis füsikalism on väär.[1]
Idee ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]René Descartesi järgi on loomad automaadid (nende käitumine on täielikult seletatav füüsikaseadustega), inimene aga mitte, sest ta kasutab loovalt keelt, ja käitub vastavalt olukorrale kohasel viisil (Arutlus meetodist V). Inimese käitumise seletamiseks on tarvis postuleerida mittemateriaalset vaimu.
19. sajandil hakkasid teadlased arvama, et kõiki seletatavaid füüsilisi sündmusi saab seletada füüsikast lähtudes. Igal füüsilisel tagajärjel on füüsiline põhjus, nii et füüsiline maailm on kausaalselt suletus. Neurofüsioloogialt oodati inimese käitumise füüsikalist seletust. Tekkis küsimus, kuidas sobib sellesse pilti sobib teadvus. Füsikalismi ehk materialismi järgi ei sisalda teadvus midagi muud peale füüsiliste protsesside. Ent teadvuse nähtusi on raske niiviisi seletada, mistõttu mõned mõtlejad jõudsid järeldusele, et teadvus peab sisaldama midagi mittefüüsilist. Koos füüsilise maailma kausaalse seletuse teesiga järeldub sellest, et teadvusel puudub füüsilistele nähtustele põhjuslik toime, need on füüsiliste nähtuste kaassaadused (epifenomenid).[2] Seda vaadet nimetatakse epifenomenalismiks. Sellest järeldub, et on võimalikud olendid, kes on muidu nagu inimesed, aga kellel pole teadvust.[1]
George Frederick Stout pidas seda tervele mõistusele esmapilgul uskumatuks.[3][1]
Sarnaseid mõttekonstruktsioone kasutati 1970ndate mõttevahetustes füsikalismi üle. Vastunäitena samasusteooriale räägiti jäljendinimesest, kelle ajuseisundite füüsilised omadused on samasugused nagu inimesel, kuid kes ei tunne valu ega näe värvusi[4]. Esitati argumente selle kasuks, et zombie 'd on võimalikud,[5][6] kuid need olid vigase ringi lähedased.[1]
Kujutleti ka olendeid, kes käituvad nagu inimesed või kes on isegi funktsionaalselt nagu inimesed, kuid kellel pole kvaale.[7][8][9][10] [11][1]
Kõige süstemaatilisemalt kasutas zombie ideed füsikalismi vastu David Chalmers (The Conscious Mind: In Search of a Fundamental Theory).[1]
Selleks et zombie 'd annaksid vastuväite füsikalismile, ei piisa sellest, kui nad on käitumise poolest ja funktsionaalselt nagu inimesed. Neil peavad olema kõik need füüsilised omadused, mis füsikalistide arvates on inimestel. Siis nad peavad olema kausaalselt suletud. Sellepärast on teadvuse puudumine neil väljakutse füsikalismile.[1]
Tavaliselt eeldatakse, et meie maailmas zombie 'sid olla ei saa, ja küsimus on selles, kas zombie 'd ja zombie 'de maailm on võimalik mingis laiemas mõttes.[1]
Zombie 'de võimalikkus
[muuda | muuda lähteteksti]Oletame, et Jumal on loonud puhtfüüsiline maailma. Kas tal tuleb veel midagi teha, et selles maailmas oleks teadvus? Jaatava vastuse korral sõltub teadvus vähemalt osalt mittefüüsilistest omadustest. Füsikalistid peavad vastama eitavalt. Paistab, et füsikalismi järgi vaimsed tõed järelduvad puhtfüüsilistest tõdedest (Robert Kirki järeldumistees)[12][13].[1]
On filosoofe, kelle arvates füsikalismist ei järeldu zombie 'de võimatus. On pakutud, et füsikalistid saavad möönda võimalikke maailmu, mis on puhtfüüsiliselt samasugused nagu meie maailm, kuid milles mingid mittefüüsilised entiteedid blokeerivad teadvuse ilmnemise. Siis nad saavad möönda zombie 'de maailmade võimalikkust.[14][15][16] Ent see on vastuolus väitega, et teadvuslikud seisundid on samased füüsikaliste või funktsionaalsete seisunditega või konstitueerivad neid seisundeid. Lei Zhong eitab, et füsikalism nõuab mentaalsete omaduste kaasumist füüsiliste omadustega.[17][1]
Mis laadi võimatusest siin on jutt? Füsikalistid ei saa piirduda zombie 'de nomoloogilise võimatusega, sest ka dualistid nõustuvad, et füüsilised tõsiasjad toovad nomoloogilise paratamatusega kaasa teadvuse.[1]
Paljud filosoofid leiavad, et füüsiliste tõsiasjade seos teadvusega ei saa olla loogiline isegi mitte laias mõttes. Ja paistab, et füüsika ei jäta võimalust füüsiliste ja fenomeniliste omaduste loogiliseks seoseks[18][19]. Mõned filosoofid väidavad siiski, et zombie 'd ei ole üldse mõeldavad[20][21].
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 Robert Kirk. Zombies, Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia 2023
- ↑ William James. The Principles of Psychology, New York: Dover 1890, ptk 5.
- ↑ George Frederick Stout. Mind and Matter, Cambridge: Cambridge University Press 1931, lk 138–139.
- ↑ Keith Campbell. Body and Mind, London: Macmillan 1970.
- ↑ Robert Kirk. Sentience and Behaviour. – Mind, 1974, 83, lk 43–60.
- ↑ Robert Kirk. Zombies v. Materialists. – Proceedings of the Aristotelian Society, 1974 (Supplementary). lk 135–152.
- ↑ Ned Block (toim). Troubles with Functionalism. – Ned Block. Readings in the Philosophy of Psychology, kd 1, Cambridge, MA: Harvard University Press, lk 268–305.
- ↑ Ned Block. Are Absent Qualia Impossible? – Philosophical Review, 1980, 89, lk 257–274.
- ↑ Ned Block. Psychologism and Behaviorism. – Philosophical Review, 1981, 90, lk 5–43.
- ↑ Sydney Shoemaker. Functionalism and Qualia. – Philosophical Studies, 1975, lk 291–315.
- ↑ Sydney Shoemaker. On David Chalmers's The Conscious Mind. – Philosophy and Phenomenological Research, 1999, 59, lk 439–444.
- ↑ Robert Kirk. Sentience and Behaviour. – Mind, 1974, 83, lk 43–60.
- ↑ Robert Kirk. Zombies v. Materialists. – Proceedings of the Aristotelian Society, 1974 (Supplementary). lk 135–152.
- ↑ Stephan Leuenberger. Ceteris Absentibus Physicalism. – D. Zimmerman (toim). Oxford Studies in Metaphysics, kd 4, 2008, Oxford: Oxford University Press, lk 145–170.
- ↑ John Hawthorne. Blocking Definitions of Materialism. – Philosophical Studies, 2002, 110, lk 103–113.
- ↑ David Chalmers. The Two-Dimensional Argument against Materialism. – David Chalmers. The Character of Consciousness, New York and Oxford: Oxford University Press 2010.
- ↑ Lei Zhong. Physicalism without supervenience. – Philosophical Studies, 2021, 178, lk 1529–1544.
- ↑ Uriah Kriegel. Subjective Consciousness: a self-representational theory, Oxford: Oxford University Press 2011.
- ↑ Daniel Stoljar. Ignorance and Imagination: The Epistemic Origin of the Problem of Consciousness, Oxford: Oxford University Press 2006.
- ↑ Kirk 2005, 2008, 2013.
- ↑ Michael Tye. Absent Qualia and the Mind-Body Problem. – Philosophical Review, 2006, 115, lk 139–168.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Robert Kirk. Zombies v. Materialists. – Proceedings of the Aristotelian Society, 1974, 48 (Supplementary), lk 135–152.
- Robert Kirk. Zombies and Consciousness, Oxford: Clarendon Press 2005.
- Robert Kirk. The Inconceivability of Zombies. – Philosophical Studies, 2008, 139, lk 73–89.
- Robert Kirk. Robots, Zombies and Us: Understanding Consciousness, London: Bloomsbury 2017.