Yaḩyá as-Sinwār
Yaḩyá as-Sinwār (araabia keeles يحيى السنوار (29. oktoober 1962 Khān Yūnis – 16. oktoober 2024) oli Palestiina poliitik ja terrorist, 31. juulist 16. oktoobrini 2024 Ḩamāsi kõrgeim juht, 2017–2024 organisatsiooni poliitilise tiiva juht Gaza sektoris.
Ta oli liikumisega seotud alates selle asutamisest 1987. aastal ning temast sai selle Gaza sektori tiiva juht aastal 2017.
Oma karjääri jooksul on teda süüdistatud näiteks hukkamistes ja inimröövides. Iisrael on teda süüdistanud ka selles, et ta oli üks 2023. aasta Ḩamāsi-Iisraeli sõja rünnakute toimepanijatest.
Ta sündis aastal 1962 Gaza sektoris Khān Yūnise põgenikelaagris. Ta sai alushariduse Khān Yūnises, misjärel lõpetas ta Gaza Islamiülikooli araabia keele erialal.
Tema kodulinn Khān Yūnis oli tuntud kui Moslemi Vennaskonna tugipunkt. Liikumine oli eriti populaarne põgenikelaagrite noorte seas pärast seda, kui nad selle piirkonna mošeedes selle mõttemaailmaga tutvusid.
Gazat okupeerinud Iisraeli võimud arreteerisid Sinwāri kaks korda aastatel 1982 ja 1985, kui teda süüdistati islamistlikus tegevuses. Siis sai ta tuttavaks 1987. aastal asutatud organisatsiooni Ḩamās usujuhi Aḩmad Yāsīniga. Ta asutas sisejulgeolekuüksuse nimega al-Majd, mida Hamas on kartma hakanud. Näiteks arreteeris üksus usulistes "moraalirikkumistes" süüdistatavad ja tappis need, keda süüdistati koostöös Iisraeliga. Viimased tapeti väidetavalt väga jõhkral viisil. Ta korraldas väidetavalt ka kahe Iisraeli sõduri röövimise ja tapmise 1988. aastal. Ta arreteeriti ja sai neli eluaegset vanglakaristust 14 palestiinlase mõrva eest.
Vangistuse ajal muutus ta veelgi radikaalsemaks. Temast sai ka vangla vangide juht. Ta vabastati aastal 2011, kui Iisrael sõlmis kokkuleppe 1027 Palestiina ja Iisraeli araablasest vangi vabastamiseks vastutasuks röövitud Iisraeli sõduri Gilad Shaliti vabastamise eest. Kui ta Gaza sektorisse naasis, olid paljud asjad muutunud. Iisrael oli piirkonnast taandunud ja Hamas oli tõrjunud oma poliitilise rivaali Fataḩi, mis nüüd kontrollis Jordani Läänekallast.
Sinwār ise tõusis kiiresti juhtivatele kohtadele. Ta saavutas kuulsuse Hamasi asutamise kaudu ja veelgi suurema austuse pärast aastaid Iisraeli vanglas istumist. Ta valiti aastal 2013 Gaza sektori Hamasi poliitilise tiiva liikmeks ning aastal 2017 selle juhiks.
Ta sai Hamasi kõrgeimaks juhiks pärast rühmituse poliitilise juhi Ismail Haniyeh’ mõrva 2024. aasta juulis Teheranis. Kui Sinwar Haniyeh’ välja vahetas, ühendas ta Gaza sõjalise ja poliitilise juhtkonna.
Teda on peetud oluliseks lüliks Hamasi poliitilise tiiva ja selle sõjalise tiiva ʻIzz ad-Dīn al-Qassāmi brigaadide vahel. Samuti on tal tihedad sidemed Iraaniga, kust Hamas on saanud raha, väljaõpet ja relvi.
Iisrael on pidanud teda 2023. aasta Ḩamāsi-Iisraeli sõja 7. oktoobri 2023 rünnaku toimepanijatest. Rünnakus hukkus umbes 1200 iisraellast ja üle 200 rööviti Gaza sektorisse. Iisraelis peetakse teda rünnaku peasüüdlaseks, kuid sõjalise operatsioonina kahtlustatakse selle taga ka ʻIzz ad-Dīn al-Qassāmi brigaadide juhti Muḩammad aḑ-Ḑaifi. Kui Iisrael alustas vastuseks oma rünnakut Gaza sektorile, võis Sinwār peita piirkonna tohutusse tunnelivõrgustikku.