Willisoni sidur

Willisoni sidur (inglise keeles Willison coupler) on kahehambaline täisautomaatne haakeseade, mida kasutatakse Balti riikide, Vene Föderatsiooni ja muude SRÜ riikide raudteedel SA3 (vene СА3 ehk Советская Автосцепка, 3) tüübinimetuse all. Tänu automaatsele lukustumisele võimaldab see vaguneid ühendada automaatselt, ilma haakija osaluseta.

Ülevaade

Endise NSV Liidu aladel võeti Willisoni sidur kasutusele 1935. aastal. Eestis vahetati laiarööpmelisel raudteel varem kasutatud kruvisidurid SA3 sidurite vastu välja 1950. aastate lõpus. Vene Föderatsioonis veetakse seda tüüpi siduritega kuni 2 km pikkuseid ronge, mille koosseisus võib olla 100–150 kaubavagunit. CA3 tüüpi siduriga veetava rongi maksimaalne kaal ei ole täpselt teada. Nimetatud haakeseade võimaldab haakida kokku veeremit, mille automaatsidurite kõrguste vahe ei ületa kaubaveeremil 100 mm ja reisiveeremil 70 mm.

Automaatsiduri kere koosneb mehhanismi sisaldavast peast ja sabast, mis ühendatakse veorangiga kiilu abil. Kiilu kaudu edastatakse veorangile tõmbejõud. Saba ots omakorda toetub tugiplaadile millega edastatakse läbi leevendusseadme veeremi raamile tõukejõud. Leevendusseade asub veorangi veolattide vahel ja leevendab vaguni/veduri raamile edastatavaid tõuke- ja tõmbejõudusid. Kasutusel on mitut eri tüüpi leevendusseadmeid. Enamlevinenud on hõõrdejõudusid kasutavad vedruseadmed. On ka haakesidureid, mille puhul summutatakse tõmbe- ja tõukeenergia kummielemente, gaase või vedelikke kokku surudes.

Lahtihaakimisseade on ette nähtud siduri lahtihaakimiseks ja haakemehhanismi väljalülitamiseks. See koosneb lahtihaakimishoovast, tõstuki võllikust ja neid ühendavast ketist. Sidurite lahtihaakimiseks piisab hoova pööramisest, millega tõstuki võllik vabastab luku riivi, lükkab luku korpuse sisse ja sellega seab automaatsiduri lahtihaake seisu. Pärast teise haagitud siduri eemale tõmbamist, kukub lukk raskusjõu mõjul esialgsesse asendisse ja sidureid saab jälle kokku haakida.