Willem Barents
Willem Barents (hollandi Barendsz; umbes 1550 – 20. juuni 1597 Novaja Zemlja Venemaa) oli hollandi meresõitja, polaaruurija ja kartograaf.
Aastatel 1863–1597 sooritas ta Põhja-Jäämerel kolm merereisi, et avastada Kirdeväil. Kirdeväila ta küll ei leidnud, kuid avastas 1596. aastal Karusaare ja Teravmäed, koostas esimese polaaralade kaardi ja oli esimene, kes talvitus nii kaugel põhjas.
Kolmandal reisil langes Barentsi ekspeditsioon Novaja Zemlja põhjaranniku juures jäälõksu. Praegu kannab see piirkond Barentsi maa nime. Kuigi Barents ise seal suri, jõudsid mitmed reisijad Koola poolsaareni välja ning nad päästeti.
Novaja Zemljal veedetud hirmsast talvest on avaldatud Gerrit de Veeri päevik, kes oli laevameeskonna puusepp; päevikus on esimest korda kirjeldatud Novaja Zemlja efekti.
Willem Barentsi järgi on nimetatud Barentsi meri, Barentsi saar ja Barentsburgi asula Lääne-Teravmägedel.