Wilhelm von Humboldt

Wilhelm von Humboldt

Wilhelm von Humboldt (22. juuni 1767 Potsdam – 8. aprill 1835 Tegel) oli saksa keeleteadlane, filosoof, riigimees ja diplomaat. Ta oli Berliini ülikooli asutamise organiseerija. 1949. aastal nimetati ülikool tema ja ta venna Alexanderi järgi Humboldti ülikooliks (Humboldt-Universität zu Berlin). Ta on peamiselt tuntud kui lingvist ja üks võrdleva keeleteaduse rajajaid, kuid ka keelelise relativismi idee ühe alusepanijana. Ta andis olulise panuse keelefilosoofiasse ja hariduse edendamisse. Tema eestvedamisel loodi haridusideaal, mida kasutati Preisimaal haridussüsteemi reformimiseks ja mis hiljem leidis rakendust teiste riikide poolt.

Tunnustus

• 1820 – valiti Baieri Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks
• 1822 – valiti Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks

Isiklikku

Ta sõprade seas olid Goethe ja Schiller. Tema noorem vend Alexander von Humboldt oli kuulus loodusteadlane, naturalist ja avastaja.

Filosoof

Humboldt kirjutas aastatel 1791–1792 valgustusajastu ideaale kaitsva filosoofilise teose "Riigi tegevuse piiridest" (kuigi see avaldati alles 1850, pärast Humboldti surma). See teos avaldas mõju John Stuart Millile, mis kajastub Milli essees "Vabadusest". Milli läbi said Humboldti ideed tuntuks ka inligse keelt kõnelevas maailmas. Humboldt pakkus esialgsed kontuurid ideele, mida Mill hiljem hakkas kutsuma "kahju printsiibiks". Humboldt võttis oma esseega "Riigi avalikust haridusest" osa ka filosoofilisest debatist riigi hariduse suuna üle, mis oli pärast Prantsuse revolutsiooni lahvatanud Saksamaal ja mujal Euroopas.

Reformid hariduses

Humboldti enda haridustee jäi suhteliselt lühikeseks. Ta oli lapsena koduõppele ja ülikooliõpingud jättis pooleli. Sellele vaatamata sai temast üks mõjukamaid ametnikke Saksa haridusloos. Preisi kuningas Friedrich Wilhelm III kutsus 1809. aastal Humboldti siseministeeriumi religiooni ja kasvatuse osakonna juhatajaks eesmärgiga reformida riigi haridus. Humboldti eestvedamisel lood gümnaasiumide süsteem, mille eesmärgiks oli noormeeste ettevalmistamine ülikooliks. Ta kehtestas riigieksamite tegemise kohustuse gümnaasiumi lõpetajatele. Loodi spetsiaalne asutus ministeeriumis, mille ülesandeks oli õpikute, õppekavade ja õpiabide kavandamine ja ülevaatamine.

Diplomaat

Humboldt oli edukas diplomaat aastatel 1802–1819. Alates 1802 aastast täievoliline Preisi minister Roomas. Napoleooni sõdade lõpul suursaadik Viinis (1812). Praha 1813. aasta kongressil omas ta olulist rolli Austria ning Preisi ja Venemaa vahelise liidu kujunemisel Prantsusmaa vastu.

Kirjandus

• Savvati Smirnov, "Wilhelm von Humboldt, üldkeeleteaduse rajaja" (150 aastat surmast) – Keel ja Kirjandus 1985, nr 4, lk 245–248
• Silvi Tenjes, "Keelemudel" – kogumikus "Tähendusepüüdja. Pühendusteos professor Haldur Õimu 60. sünnipäevaks 22. jaanuaril 2002 = Catcher of the meaning", Tartu 2002, lk 304–311