Wen Wangi korrastus

Wen Wangi korrastus (文王卦序) on Zhou Yi ehk Muutuste raamatu 64 gua järjestus. Neid guasid kutsutakse kuusjoonteks, kuna igal nende kuuest positsioonist (yao) on üks kahest võimalikust joonetüübist: katkematu (yang) või katkega (yin) joon.

Päritolu

Praegu vanima teadaoleva klassikalise korrastuse looja ja loomisaeg on teadmata. Traditsioon omistab kuusjoonte loomise ja nende järjestamise Zhou dünastija rajajale 周文王 Zhōu Wen Wangile (kuningas Wen) ajal kui ta oli vangistatud 商紂王 Shāng Zhòu Wáng poolt. Traditsiooniliselt loetakse sellest vanemaks Fu Xile omistatav, kuid tõenäoliselt hoopis 邵雍 Shao Yongi (1011–1077) poolt loodud kuusjoonte korrastus. Praegu vanim Mawangduist leitud Muutuste raamatu käsikirjas sisalduv kuusjoonte korrastus sarnaneb Fu Xi korrastusele.

Korrastuse ehitus

Neli kuusjoonte paari, mis omavad vaid pöörd-, vahetus- ja vastandusvahekorras vaid enda paarilist on paigutatud teoses vahedega, mis moodustab geomeetrilise 2 astme jada. 1.-2. ja 11.-12. vahel on 8; 11.-12. ja 29.-30. vahel on 16 ; 29.-30. ja 63.-64. vahel on 32 kuusjoont. Kokku 64 kuusjoont.

Korrastuse järjestuses on esitatud kuusjooned paariti. Paarid koosnevad teineteise suhtes ümberpööratud (180° ) kuusjoontest. Ainult neljal juhul (1, 27, 30, 62), kui ümberpööramisel jääb kuusjoon samaks on lisatud paariliseks vastandjoontega kuusjoon.

1  ↕  2	3  ~  4	5  ~  6	7  ~  8	9  ~ 10	11 ~ 12	13 ~ 14	15 ~ 16
17 ~ 18	19 ~ 20	21 ~ 22	23 ~ 24	25 ~ 26	27 ↕ 28	29 ↕ 30	31 ~ 32
33 ~ 34	35 ~ 36	37 ~ 38	39 ~ 40	41 ~ 42	43 ~ 44	45 ~ 46	47 ~ 48
49 ~ 50	51 ~ 52	53 ~ 54	55 ~ 56	57 ~ 58	59 ~ 60	61 ↕ 62	63 ~ 64

Kahesed ringkuusjooned

Kuusjoonte esitamisele nende ümberpööratud paarilise ärajätmisel jääb 64 kuusjoonest alles 36. Sel juhul on ka raamatu kaks ebavõrdset osa (34 ja 32 kuusjoonelised) võrdsete pikkustega (mõlemas 18 kuusjoont). Hieroglüüf zhou märgib Zhou tünastia korral ka ringi ja tsüklit. Paarsed ümberpööratavad kuusjooned moodustavadki omavahel vastupidiste lugude ja tegevustega seotud ringtsükkleid. Sel juhul saab nende väljalugemisel korral ühest kuusjoonest rääkida tinglikult ringkuusjoonest.

䷀  乾 qián Ilm (loovus)	1 →	||||||
䷁  坤 kūn Maa (teostavus)	2 →	¦¦¦¦¦¦
䷂   屯 chún Idu, algraskus	3 →	|¦¦¦|¦	← 4	䷃  蒙 méng Nooruk, arenematus
䷄  需 xū Ootus, ootamine	5 →	|||¦|¦	← 6	䷅  訟 sòng Kohus, konflikt
䷆  師 shī Vägi, sõjavägi	7 →	¦|¦¦¦¦	← 8	䷇  比 bǐ Ühendus, ühinemine
䷈  小畜 xiǎo chù Väike kasv	9 →	|||¦||	← 10	䷉  履 lǚ Käimine (käitumine)
䷊  泰 tài Õitseng	11 →	|||¦¦¦	← 12	䷋  否 pǐ Seisak (langus)
䷌  同人 tóng rén Suguvõsa	13 →	|¦||||	← 14	䷍  大有 dà yǒu Suur omand
䷎  謙 qiān Mõõdukus	15 →	¦¦|¦¦¦	← 16	䷏  豫 yù Innustus
䷐  隨 suí Järgnevus, järgimine	17 →	|¦¦||¦	← 18	䷑  蠱 gŭ Rikutus, parandamine
䷒  臨 lín Külastus, lähenemine	19 →	||¦¦¦¦	← 20	䷓  觀 guān Kaemus (vaatlus)
䷔  噬嗑 shì kè Närivus, hambad risti	21 →	|¦¦|¦|	← 22	䷕  賁 bì Kaunistus
䷖  剝 bō Laos, kõrvalekalle	23 →	¦¦¦¦¦|	← 24	䷗  復 fù Naas, tagasipöördumine
䷘  無妄 wú wàng Pahetus	25 →	|¦¦|||	← 26	䷙  大畜 dà chù Suur kasv
䷚  頤 yí Lõuad (toitumine)	27 →	|¦¦¦¦|
䷛  大過 dà guò Suur liialdus	28 →	¦||||¦
䷜  坎 kǎn Vesi (kuristik)	29 →	¦|¦¦|¦
䷝  離 lí Tuli (hoidma)	30 →	|¦||¦|

䷞  咸 xián Mõjuvus (tõmme)	31 →	¦¦|||¦	← 32	䷟  恆 héng Kestvus
䷠  遯 dùn Pagevus, pagemine	33 →	¦¦||||	← 34	䷡  大壯 dà zhuàng Suur jõud
䷢  晉 jìn Päiksetõus, edu	35 →	¦¦¦|¦|	← 36	䷣  明夷 míng yí Päiksevarjutus
䷤  家人 jiā rén Kodused	37 →	|¦|¦||	← 38	䷥  睽 kuí Lahknevus, lahkheli
䷦  蹇 jiǎn Takistus	39 →	¦¦|¦|¦	← 40	䷧  解 xiè Lahendus
䷨  損 sǔn Kahanemine	41 →	||¦¦¦|	← 42	䷩  益 yì Kasvamine
䷪  夬 guài Läbimurre (otsustavus)	43 →	|||||¦	← 44	䷫  姤 gòu Kohtumine
䷬  萃 cuì Kogunemine	45 →	¦¦¦||¦	← 46	䷭  升 shēng Tõusma
䷮  困 kùn Kurnatus	47 →	¦|¦||¦	← 48	䷯  井 jǐng Kaev
䷰  革 gé Nahk (vahetus, revolutsioon)	49 →	|¦|||¦	← 50	䷱  鼎 dǐng Ohvrinõu
䷲  震 zhèn Kõu (erutuvus)	51 →	|¦¦|¦¦	← 52	䷳  艮 gèn Mägi (peatuma)
䷴  漸 jiàn Edusammud, täiustama	53 →	¦¦|¦||	← 54	䷵  歸妹 guī mèi Mõrsja
䷶  豐 fēng Küllus	55 →	|¦||¦¦	← 56	䷷  旅 lǚ The Rändur
䷸  巽 xùn Tuul (leebus)	57 →	¦||¦||	← 58	䷹  兌 duì Järv (rõõmsus)
䷺  渙 huàn Killustus	59 →	¦|¦¦||	← 60	䷻  節 jié Piirang
䷼  中孚 zhōng fú Sisemine tõde	61 →	||¦¦||
䷽  小過 xiǎo guò Väike liialdus	62 →	¦¦||¦¦
䷾  既濟 jì jì Juba lõpp Completion	63 →	|¦|¦|¦	← 64	䷿  未濟 wèi jì Veel pole lõpp

Selgitus

Sajandeid on tehtud palju katseid järjestust seletada. Järjestuse matemaatilise kombinatoorika aluseid on esimest korda selgitatud (üle 600-leheküljelises) 2006. aastal ilmunud töös.

Kuusjoonte Wen Wangi korrastus ja 60 tsükkel

1. Kuusjooned on järjestatud paariti. Teineteisele järgnevad vastupidised pöördkuusjooned moodustavad omavahel suletud ringe (zhou). Kui kuusjoone pöördkuusjoon on sellega sama, siis järgneb sellele ta täiendkuusjoon (vastand). Ülevaate saamiseks on seetõttu järgnevas tabelis paarilised ära jäetud ja neid üksikuid kuusjooni nimetatud ringkuusjoonteks. Täiendkuusjoone ärajätmine on toodud esile kuldse taustaga ja nende "ringkuusjoonteks" nimetamine on jutumärkides.
2. Raamat on jaotatud kaheks osaks, esimeses 30 ja teises 34 kuusjoont. Esimeses osas on ülekaalus peeglilistest (sümmeetrilistest ) ja teises osas mittepeeglilistest kolmjoontest koosnevad kuusjooned. Kogu raamatu ja osade alguses ja lõpus on teistega vähim seoseid (täiendus, pööre, vahetus) omavad kuusjooned.
3. Kuusjooned jagunevad omakorda kuueks kümnendiks ja üheks nelikuks.
4. Kümnendid koosnevad esimesest ringkuusjoonest (n-ö lugeja) ja kahest ringkuusjoonte paarist.
5. Kuuekümnesest tsüklist jäävad välja neli viimast kuusjoont. Viimane paar vastab enim kanga lõimele (yin-joon on esitatav ka vertikaalse pideva joonena) omase nööride (niitide) ristumisele ja eelviimase ringkuusjoone kuusjooned taanduvad viimase kuusjoonte kolmjoonteks.

ÜLEMINE LÕIME (SHANG JING)
I
II
III
ALUMINE LÕIME (XIA JING)
IV
V
VI
60 tsüklist väljajäävad

Kümnendite ehitus

1. Esimeks on valdavalt vähim teistega seoseid (vahetus, vastandus, pööre) omavad omavahel seotud ringkuusjooned. I ja II algavad sümmeetriliste kolmjoontega kaksjoonteks taanduvate ringkuusjoontega. IV ja V algavad mittesümmeetriliste kolmjoontega kuusjoontest koosnevate omavahel seotud ringkuusjoontega (vastandpaar).
2. Järgnevad ringkuusjooned moodustavad omakorda kaks tavaliselt omavahel seotud paari.
3. Kümnendite viies veerus olevate kuusjoonte kolmjoontele vastavad elemendid on nõrgas ja vaid kohati esinevas, kuid siiski olemasolevas suhtes kümnese tsükli elementidega.

Kümnendid üksikult

1. Esimene. Algab vaid samadest joontest koosneva "ringkuusjoonega". Neid moodustavate kolmjoontega seostub vaid järgmise kümnendi alguses olev ringkuusjoone ehitus. Kolmanda ringkuusjoone vastand on teises osas samal kohal. Viimase paari vastandpaar on järgmise kümnendi esimeseks paariks. (Samuti on sellele paarile omaste eriliste joontepositsioonidega ka teise osa samas kohas olevad ringkuusjooned.)
2. Teine. Alguses olevast ringkuusjoonest oli juttu eelnevalt. Esimesest ringkuusjoonte paarist samuti. Teine ringkuusjoonte paar algab ringkuusjoonega, mille kuusjooned jäävad Fu Xi korrastuse kuubina esitusel selle keskmesse. Teises osas on samal kohal üks teine kuubi keskmesse jäävate kuusjoontega ringkuusjoon.
3. Kolmas. Algab erandlikult ringkuusjoonega, mille kuusjooned jäävad Fu Xi korrastuse kuubina esitusel selle keskmesse. Esimese ringkuusjoonte paari vastandringkuusjoonte paar on viiendas kümnendis samal kohal. Viimase paari ja seega ka esimese osa lõpu moodustavad erandlikest täiendkuusjoontest koosnevad "ringkuusjooned".
4. Neljas. Algab asümmeetrilistest vastandkolmjoontega kuusjoontest koosneva ringkuusjoonega. Selle vastandringkuusjoonega algab järgmine kümnend. Järgnevate ringkuusjoonte seotusest esimese kümnendiga oli juttu esimeses kümnendis. Viimased kaks ringkuusjoont on vastandid ja moodustavad omavahel täiendpaari.
5. Viies. Algab eelneva kümnendi alguse vastandringkuusjoonega. Järgmine ringkuusjoonte paari vastandringkuusjoonte paar on kolmandas kümnendis samal kohal. Mõlemate ringkuusjoonte paaride ülemised kolmjooned on samad. Alumised koosnevad kummalgi paaril peeglilistes vastandkolmjoontest. (Tüüpiline Mawangdui korrastusele.)
6. Kuues. Omaette rühma moodustav. Teisele osale omaselt algab mittepeeglilistest kolmjoontest koosneva (seekord samadest) ringkuusjoonega. Rühmas on kokku kolm mittepeeglilistest kolmjoontest koosnevat ringkuusjoont. Kaks neist on omakorda vastandringkuusjoonteks. Rühmas on lisaks veel ka teine vastandringkuusjoonte paar. Ringkuusjoonte paarid sisemiselt erilise seotusega välja ei paista.

Kuuekümnene tsükkel. Tavaliselt jäetakse kuuekümnese tsükli saamiseks raamatule omasest järjestust välja vähim seoseid omavad 1., 2., 29. ja 30. kuusjoon. Seda kohtab Wei Bo-yangi "Zhouyi Cantong qi's", kus kuusjoonte järjestus kasutatakse kuukalendri ööpäevade tähistamiseks (igale kaks) ja selle abil alkeemilise tsükli kirjeldamiseks. Samuti on selle ära toonud ka Liu I-ming . 1., 2., 29. ja 29. kuusjoon pannakse sel juhul ringtsükli äärmistesse punktidesse (n-ö võrdpäevsused ja pööripäevad) ja nendega märgitakse peamisi alkeemilisi vahendeid (alkeemiline nõud (1.) ja ahi (2.)) ning ravimi koostisosi (vesi (29.) ja tuli (29.)). Samalaadset väljajätmist on kasutatud ka Fu Xi korrastuse ringil esitamise korral.

J. Blofeld toob oma tõlke, lisades ära ka teistmoodi reastatud kuuekümne kuusjoone kogu kuukalendri aastat ja kuid hõlmava järjestuse. Sel juhul on jäetud välja aastaaegadega vastavusse pandud 29., 30., 52., ja 58. kuusjoon.

Kuusjoonte järjestuses peituv muster tuleb välja nende ringkuusjoonte rea esitusel läbi mustade ja valgete ruutude.

Välislingid

• 'Derivation of the Timewave from the King Wen Sequence of Hexagrams' -(Archive link)