Volofi keel
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Volofi keel on Atlandi keelkonda kuuluv keel,[1] volofide emakeel, mida kõneletakse Senegali jõe lääne- ja keskosa vasakkaldast Roheneemeni,[1] samuti Prantsusmaal, Gambias, Guinea-Bissaus, Malis ja Mauritaanias.
Volofi keele kõnelejaid on Senegalis 3 930 000 (2006), kokku on kõnelejaid 3 976 500.[1]
Arvsõnad
[muuda | muuda lähteteksti]| 1 | benna |
| 2 | ñaar |
| 3 | ñetta |
| 4 | ñenent |
| 5 | juróom |
| 6 | juróom benn |
| 7 | juróom ñaar |
| 8 | juróom ñetta |
| 9 | juróom ñenentt |
| 0 | fukka |
Häälikud
[muuda | muuda lähteteksti]Volofi keeles on 15 täishäälikut, neist 8 lühikest ja 7 pikka häälikut ning 24 kaashäälikut. Sõnade rõhk asub esimesel silbil.
Grammatika
[muuda | muuda lähteteksti]Sugu ei eristata. Nimisõnale järgneb järelliiteid.[3]
- Feeburama. Ma ei ole haige.
- Feebaruloo. Sa ei ole haige.
- Feebarul. Ta ei ole haige.
- Feebarunu. Me ei ole haiged.
- Feebaruleen. Te ei ole haiged.
- Feebaruñu. Nad ei ole haiged.[4]
Nimisõnad
[muuda | muuda lähteteksti]| Nimisõna | Määrav artikkel | Tõlge | Klassi nimi | Ainsus või mitmus |
|---|---|---|---|---|
| yàmbaa | j-i | marihuaana | ‘ji-class’ | Ainsus |
| nit | k-i | inimene | ‘ki-class’ | ainsus |
| xaj | b-i | koer | ‘bi-class’ | ainsus |
| mbagg | m-i | õlg | ‘mi-class’ | ainsus |
| weñ | w-i | metall | ‘wi-class’ | ainsus |
| suuf | s-i | põrand | ‘si-class’ | ainsus |
| ndap | l-i | pott | ‘li-class’ | ainsus |
| góór | g-i | mees | ‘gi-class’ | ainsus |
| xaj | y-i | koerad | ‘yi-class’ | mitmus |
| góór | ñ-i | mehed | ‘ñi-class’ | mitmus |
Relatiivlaused
[muuda | muuda lähteteksti]On olemas kolme peamist liiki relatiivlauseid:
| u-relatiivlause |
| a. (u/a-b) tééré b-u Abdu jënd-óón |
| ‘raamat, mille Abdu ostis’ |
| i-relatiivlause |
| b. tééré b-i Abdu jënd-óón (b-i) |
| ‘raamat siin, mille Abdu ostis’ |
| a-relatiivlause |
| c. tééré b-a Abdu jënd-óón (b-a) |
| ‘raamat seal, mille Abdu ostis’ |
Keelenäide
[muuda | muuda lähteteksti]Deg nga Angale? – Kas sa räägid inglise keelt?[5]
Kiri
[muuda | muuda lähteteksti]Kasutatakse peamiselt ladina kirja, aga ka araabia kirja maghribi ja naskh 'i kirjaviisi.
Arvsõnade süsteem
[muuda | muuda lähteteksti]| Nt 16: | fukk ak juróom benn (10 & 6 = 10 & 5 &1) (Kümneid peab korrutama) |
| nt 40: | ñeent fukk (4 & 10 = neli korda kümme) |
| nt 32: | ñett fukk ak ñaar (3 & 10 & 2 ehk siis 3 x 10 2) |
| nt 25: | ñaar fukk ak juróóm |
| nt 25 meest: | ñaar fukk i góór ak juróóm |
| nt 100 last: | tééméér i xale |
| nt 125 last: | tééméér i xale ak ñaar fukk ak juróóm |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Wolof. Ethnologue.
- ↑ Numbers in Niger-Congo Languages
- ↑ 3,0 3,1 Wolof Quantifiers[alaline kõdulink]
- ↑ 4,0 4,1 Pronouns. Le Petit Wolof.
- ↑ Some Essential Wolof Phrases
- ↑ Wolof. The Language Gulper.