Vladimir Berens
Vladimir Berens (sünninimi Vladimir Kirillovitš Samsonov; kasutanud ka nime Vladimir von Berens; 15. veebruar 1947 Tallinn – 22. september 2006 Hellenurme) oli Eesti õigeusu vaimulik, ajaloolane ja genealoog.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Vladimir Berens õppis alates 1966. aastast Pihkva Pedagoogilises Instituudis ajalugu, aastatel 1970–1972 Leningradi Vaimulikus Akadeemias ja hiljem Moskva Vaimulikus Akadeemias, mille lõpetas eksternina 1978. aastal.
Ta alustas teenistust õigeusu kirikus 1966. aastal Pihkvas ning jätkas 1972. aastal Leningradis. Aastatel 1972–1976 teenis ta köstri ja lugejana Tallinnas, Rakveres ja Lauras. Pühitseti preestriks 1976. aastal. Teenis aastatel 1976–1991 Eesti ja Läti aladel, mis olid tollal Vene NFSV ja on tänapäevalgi Venemaa kontrolli all. 1983. aastal oli ta preester Haapsalus. Alates 1991. aastast teenis ta mitmel pool Eestis koguduste preestrina.
Eesti õigeusu ajaloo uurimine
[muuda | muuda lähteteksti]Berens on koostanud uurimuse Eesti õigeusu koguduste ajaloost, mis on senini oluline Eesti õigeusu kiriku ajaloo allikas. Oluline osa tema uurimuses on ka August Kaljukose uurimusel õigeusu kiriku vaimulikest.
Käsikirjad
[muuda | muuda lähteteksti]- "Историко-статистическое описание церквей и приходов Северо-Западных епархий. Часть 2, Эстонская епархия". Tallinn 1974. Käsikiri TLÜAR Baltica kogus, Msc K1-593/I, II