Mine sisu juurde

Vinni vald

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib praegusest vallast; varasemate samanimeliste valdade kohta vaata artikleid Vinni vald (1990) ja Vinni vald (Viru-Jaagupi kihelkond).

Vinni vald


Pindala: 1013 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 6716 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 6,6 in/km²
EHAKi kood: 0901[3] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Pajusti
Kaart

Vinni vald on vald Lääne-Virumaal. Vinni vald on taasiseseisvunud Eestis üks esimesi omavalitsusi, kus taastati omavalitsusüksuse staatus. Omavalitsuse staatus anti Vinni vallale 1. novembril 1990.

2017. aasta haldusreformi tulemusena liitusid Vinni vallaga Rägavere ja Laekvere vald, misjärel Vinni valla territoorium suurenes 488 km²-lt 1013 km²-ni ja rahvaarv 4757 elanikult 7066-ni (Laekvere 1488 elanikku ja Rägavere valla 821 elanikku, 2017. aasta alguse seisuga). Vinni vallas on 70 küla ja 6 alevikku (Vinni, Pajusti, Roela, Laekvere, Viru-Jaagupi ja Tudu), kokku 76 asulat. Vinni vald on pindala suuruselt seitsmes omavalitsus Eestis ja suurim Lääne-Virumaal.

Vallakeskus Pajusti alevik asub Rakverest 8 km, Tallinnast 106 km, Tartust 120 km. Maksimaalne ulatus põhjast lõunasse on 50 km ja läänest itta 45 km.

Vinni vald paikneb Lääne-Virumaa keskosas, ulatudes Rakvere linna külje alt Ida-Virumaa ja Jõgevamaa piirini. Vinni valla naabriteks on põhjas Rakvere linn ja Rakvere vald, idas Lüganuse vald, kagus Mustvee ja Alutaguse vald, lõunas Jõgeva vald, edelas Väike-Maarja vald, läänes Tapa vald.

Vinni vallavanem on Erki Savisaar ja volikogu esimees Evelin Poolamets.

Vallavalitsus ja teeninduskeskused

[muuda | muuda lähteteksti]

Vinni vallavalitsus asub Pajusti alevikus (Tartu mnt 2). Valla teeninduskeskused asuvadLaekveres (Salutaguse tee 2), Roelas (Järve tn 1), Viru-Jaagupis (Kooli tee 7), Tudus (Rakvere mnt 13) ja Ulvil (Mõisa tee 7).

Vallas on 6 alevikku ja 70 küla.

Laekvere (elanike arv rahvastikuregistris 01.01.2022 seisuga: 408), Pajusti (623), Roela (459), Tudu (255), Vinni (837), Viru-Jaagupi (356).

Aarla (7), Aasuvälja (30), Alavere (31), Alekvere (32), Allika (21), Anguse (17), Aravuse (14), Arukse (18), Aruküla (88), Aruvälja (30), Ilistvere (2), Inju (86), Kaasiksaare (42), Kadila (71), Kakumäe (69), Kannastiku (24), Kantküla (66), Karkuse (37), Kaukvere (2), Kehala (52), Kellavere (9), Koeravere (60), Kulina (39), Kõrma (13), Küti (90), Lavi (36), Lepiku (39), Luusika (0), Lähtse (28), Miila (45), Moora (82), Muuga (188), Mõdriku (114), Mõedaka (61), Mäetaguse (51), Männikvälja (14), Nurkse (56), Nurmetu (32), Nõmmise (34), Obja (43), Paasvere (161), Padu (32), Palasi (31), Piira (357), Puka (31), Põlula (44), Rahkla (134), Rajaküla (52), Rasivere (18), Ristiküla (38), Rohu (61), Rünga (20), Saara (46), Sae (26), Salutaguse (27), Sirevere (20), Soonuka (6), Sootaguse (1), Suigu (3), Tammiku (26), Uljaste (43), Ulvi (269), Vana-Vinni (84), Veadla (73), Venevere (108), Vetiku (147), Viru-Kabala (108), Voore (49), Võhu (55).

Vaatamisväärsused

[muuda | muuda lähteteksti]

Vinni ja Pajustis asub Eesti vanim ja suurima pindalaga (68 ha) Vinni-Pajusti tammik.

Vinni valla territooriumil asub Mõdriku-Roela maastikukaitseala,[4] mis hõlmab Mõdriku-Roela oosi. Mõdriku-Roela oos on ühtlasi Eesti pikim oos.

Vinni valla ja Laekvere valla territooriumil asub Tudusoo kaitseala,[5] mille ajalugu ulatub aastasse 1976, mil loodi pruunkarude reservaat.

Järvesoo rabas asub Tudu järv, Vetiku küla lähedal asuvad looduslikud Vetiku Väikejärv[6] (2,7 ha) ja Vetiku Suurjärv[7] (4, ha).

Kirikud: EELK Viru-Jaakobi kirik, Tudu kirik – üks vähestest säilinud puukirikutest Eestis.

Mõisad: Muuga, Inju,[8] Kulina,[9] Küti,[10] Mõdriku, Vinni,[11] Voore[12] ja Roela mõis,[13] Ulvi, Põlula.

Vinni-Pajusti tammiku Pajusti lasteaia ja klubi vahelisel alal asub Vinni valla poolt väljaantava Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna laureaatide tammik.[14]

Pajusti alevikus Pajusti klubi esisel haljasalal asub Eduard Vilde monument, mis avati Eduard Vilde 100. sünniaastapäeval 1965. aastal ning on üks esimesi Vilde mälestuseks püstitatud monumente Eestis.

Eduard Vildele püstitatud esimene ausammas Eestis asub Muuga mõisas. Muuga mõisas möödus Eduard Vilde lapsepõlv.

Aravuse kalakasvatuse territooriumil asub Rudolf Sirgele,[15] kes pälvis 1965. aastal teose "Maa ja rahvas" esimese E. Vilde kolhoosi kirjanduspreemia.

Pajustis Vinni vallamaja ees asub mälestusmärk vana, nn kirjanduslik aurumasin[16] (avati oktoobris 2009), mis viitab põllumajanduse ajaloole, Eduard Vilde kirjandusauhinnale ja sellega pärjatud Mats Traadi teosele "Tants aurukatla ümber".

Viru-Jaagupis, endise koolimaja kõrval asub mälestuskivi kunstnikest kaksikvendadele Kristjan ja Paul Raudadele,[17] tähistamaks nende sünnikohta, kunagist Tahu talu suitsutare asupaika. Mälestuskivi avati 23. oktoobril 1965.

Mõdriku mõisa pargis asub Täkusammas.

Viru-Jaagupi kalmistul Kannastiku külas asub Viru-Jaagupi Vabadussõja mälestussammas,[18] mis avati 23. juunil 1923.

Viru-Jaagupi kiriku kõrval asub umbes 2 meetri kõrgune monument,[19] millega mälestatakse Viru-Jaagupi kihelkonnast pärit 1941. ja 1949. aastal küüditatuid, ning stalinismiohvrite mälestusmärk, nn Viru-Jaagupi leinamüür.[20]

Võlumäe dendropargis asub Tobeduse ausammas.

  1. Maakatastri statistika
  2. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 18.08.2023.
  3. http://metaweb.stat.ee/view_xml.htm?id=4388196&searchText=0901, vaadatud 4.11.2017.
  4. Keskkonnaageentuuri infoleht EELIS. "Vinni-Pajusti tammik". EELIS.
  5. Vabariigi Valitsuse määrus 10.03.2006 nr 72. "Tudusoo looduskaitseala kaitse-eeskiri".
  6. Vetiku Väikejärv Eesti looduse infosüsteemis
  7. Vetiku Suurjärv Eesti looduse infosüsteemis
  8. Inju mõis
  9. Kulina mõis
  10. Küti mõis
  11. Vinni mõis
  12. Voore mõis
  13. Roela mõis
  14. "Vilde kirjandusauhinna laureaatide tammik".
  15. mälestuskivi kirjanik Rudolf Sirgele
  16. kirjanduslik aurumasin
  17. Kristjan ja Paul Raud
  18. Viru-Jaagupi sõjaohvrite mälestussammas
  19. Viru-Jaagupi monument
  20. Viru-Jaagupi leinamüür
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "Ühinemisleping 2017" ei kasutata eelnevas tekstis.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]