Villtakjas

Villtakjas
	;
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Katteseemnetaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Astrilaadsed Asterales;
Sugukond	Korvõielised Asteraceae;
Perekond	Takjas Arctium;
Liik	Villtakjas;
Binaarne nimetus
	Arctium tomentosum; Mill.
Sünonüümid
	Lappa tomentosa (Mill.) Lam.; Arctium bardana Willd.

Villtakjas (Arctium tomentosum, sünonüümid Lappa tomentosa ja Arctium bardana) on kaheaastane ühekojaline rohttaim korvõieliste sugukonnast takja perekonnast.

Levik

Villtakjas kasvab pärismaisena Euroopa mandriosas ja Väike-Aasias. Eestis on ta tavaline. Villtakjas on Eesti levinuim takjaliik ^[1], kasvab hoonete ümbruses, teeservas, varemetes, prahipaikadel, jõekallastel ja mujal. Eelistab huumuselist, savikat, niisket pinnast.

Kirjeldus

Tugeva püstise varrega taime kõrgus on 0,5–1,5 meetrit, võib kasvada ka kahe meetri kõrguseks. Vars on punakas, karvane ja hästi harunenud.

Takjal on suured (25–30 cm) munajad kuni kolmnurksed lihtlehed, tugeva punaka rootsuga, krobelised ja lainja servaga. Leht on tömbitipuline, leheserv ogajate hammastega. Pealt on leht roheline, alt viltjas. Villtakja lehed on tugevamat sorti.

Õied moodustavad keraja 2–3 cm läbimõõduga korvõisiku. Lillakas väikestest lehekestest koosnev üldkatis on üleni kaetud rohke valge võrkvillaga. Üldkatise lehekestel on haakjad konksud, mis näiteks loomade külge kinnitudes aitavad kaasa taime levimisele. Kahesugulised õied on purpurpunased. Õitseb peamiselt juulis ja augustis ning on putuktolmleja.

Takjas paljuneb seemnetega, mis valmivad teisel aastal alates augustist. Seemnised on äraspidi koonilised, pruunikad heleda-tumeda laigulised, pikiribidega; pikkus 5–6 mm, laius kuni 3 mm. Üks taim võib anda kuni 24 000 seemet.

Kasutamine

Taime tugevaid ja jämedaid juuri on kasutatud toiduks. Söödavad on ka kevadised võrsed ja noored lehed.

Villtakjas on hea meetaim, millelt saadakse tumedat aromaatset mett. Vanasti hõõruti seda haavade parandamiseks. Takjat on kasutatud ravimtaimena paljude terviseprobleemide korral. Farmaatsiatööstuses toodetakse takjast glütseriiniasendajat. Seemnistest saadakse õli.

Haljastuse tarbeks on takjast aretatud ka spetsiaalseid dekoratiivseid vorme.