Vikipeedia:Vikiprojekt Imetajad
See artikkel vajab ajakohastamist. |
Loomad | |
Looma nimetus | |
Taksonoomia | |
Riik | Loomad Animalia |
Hõimkond | Keelikloomad Chordata |
Alamhõimkond | Selgroogsed Vertebrata |
Klass | Imetajad Mammalia |
Selts | [[..]] .. |
Sugukond | [[..]] .. |
Perekond | [[..]] .. |
Liik | [[..]] .. |
Alamliik | |
|
PALUN SEDA MALLI ENAM MITTE KASUTADA!!! Abilehekülg loomade, täpsemalt imetajate liikide ja alamliikide kirjeldamiseks. See näidis võiks olla abiks artikli ülesehitamisel, kuid seda ei pea võtma kindlaks eeskujuks, aga aitab siiski artikli loomisel.
Nimi
[muuda lähteteksti]- Looma ladinakeelne nimi
- Rahvapärased nimetused
- jne
Ajalugu
[muuda lähteteksti]- Millal liik avastati
- jne
Palun kasutada Mall:Taksonitabel, sest inglise vikis on rohkem informatsiooni. Kui ladinakeelsel nimel on olemas eestikeelne nimi, siis see tuleb juurde kirjutada ja ladinakeelne nimi jääb ka.
Imetaja areng.
Üldist
[muuda lähteteksti]Looma välimuse kirjeldamine. Koon, hambad, kõrvad, käpad, saba jne
Kehaehitus
[muuda lähteteksti]Suurus, kaal jne
Värvus
[muuda lähteteksti]- Tihti on alamliigi erinevus värvuses.
Skelett
[muuda lähteteksti]Närvisüsteem
[muuda lähteteksti]Seedeelundkond
[muuda lähteteksti]Hingamiselundkond
[muuda lähteteksti]Vereringe
[muuda lähteteksti]Erituselundkond
[muuda lähteteksti]Füsioloogilised eripärad
[muuda lähteteksti]Sigimine
[muuda lähteteksti]- Millal on innaaeg ja paaritumine, kuidas toimuvad pulmad jne
- Kaua kestab kooma tiinus, palju on keskmiselt poegi.
Pesa ja pojad
[muuda lähteteksti]- Kes kuhu pesa ehitab, kuidas poegi toidab, kasvatab, õpetab jne
- Poegade areng kuni suguküpseloomani.
- 1 elukuu
- 2 elukuu
- 1 eluaasta
- vms
- Keskmine eluiga, kõrgeim vanus
Levikuala ja elupaik
[muuda lähteteksti]- Elukeskkond, mis kliimat eelistab jne
- Kui suurel territooriumil üks isend elab
- Levikuala Eestis
Arvukus
[muuda lähteteksti]- Loomade arvukus maailmas
- Arvukus Eestis
Toitumine ja toidusedel
[muuda lähteteksti]- Kui on kiskja, siis kuidas loom jahil käib jne
- Mida sööb, palju sööb ja kuidas jne
- Elab üksi või karjas. Millal magab, sööb, käib jahil.
- Liikide omavahelised suhted.
- Kes tõrjub ta oma territooriumilt välja jne ehk käib ohustuse alla vms
Inimene ja loom
[muuda lähteteksti]Miks on loom kasulik inimesele
- karvake
- liha
- jne
Miks on loom kahjulik inimesele
- hävitab saaki
- levitab haigusi
- jne
Ohustatus
[muuda lähteteksti]Kes ohustavad n:
- elukeskkonna hävimine ja killustumine
- inimtegevus n. saastamine, linnade kasvamine
- teised liigid n. sissetoodud või rännanud loomad, haigused
- väikest populatsioon tingitud lähisugulus
jne
- Looma ohustavad haigused (marutaud jne) jne
Kuidas inimene teda kaitseb,
- kaitsealad
- vaktsineerimine
- toitmine
- kaitse väljaspool kaitseala
- Kas loom on kaitsealune liik
- Millal peetakse jahti
- palju tohib jahtida, kes ja kuidas jne
Abi Jahikalender:
- Palju neid loomi leidub loomaaedades
- kuidas nad seal kohanevad
- paljunevad jne
Uurimine
[muuda lähteteksti]Taduslikud tööd vms. Näiteks oleks huvitav kui mainitakse ära inimesi ja asutusi kes on antud liigi heaks midagi teinud.
- Looma tähtsus kultuuris, näiteks rahvusloom vms.
- Looma tähtsus ajaloos.
- jne
Välislingid
[muuda lähteteksti]Kasutatud kirjandus
[muuda lähteteksti]tabel 2
Loomad | |
Looma nimetus | |
Taksonoomia | |
Riik | Loomad Animalia |
Hõimkond | Keelikloomad Chordata |
Alamhõimkond | Selgroogsed Vertebrata |
Klass | Imetajad Mammalia |
Selts | [[..]] .. |
Sugukond | [[..]] .. |
Perekond | [[..]] .. |
Liik | [[..]] .. |
Alamliik | |
|