Vidzy

Vidzy
	[ 'Vidzõ ]
valgevene	Відзы * / Vidzy *transkriptsioon: Vidzõ
vene	Видзы (Vidzõ)
	Vidzy lipp Vidzy vapp
	Pindala: 2,3 km²
	Elanikke: 1800 (2010)
	Koordinaadid: 55° 24′ N, 26° 38′ E

Vidzy (valgevene-eesti transkriptsioonis Vidzõ) on alev Valgevenes Viciebski oblastis Brasłaŭ rajoonis, Vidzy külanõukogu halduskeskus.

Asula nimi on poola keeles Widze ja leedu keeles Vidžiai.

Ajalugu

Sigismund Kęstutaitis andis piirkonna maad kolmele vennale, kellest üks, Naruš, pani aluse Vidzyle. 1481. aastal rajati Vidzy mõis ja ehitati esimene kirik. 16. sajandil sai Vidzyst alev. Kui Brasłaŭ 1794. aastal maha põles, sai Vidzyst piirkonna keskus. Aastal 1795 läks kolmandal Poola jagamisel Venemaa koosseisu. 1812. aasta isamaasõda tõi Vidzysse Vene vägede 30 000-mehelise garnisoni. Mõnda aega oli seal Aleksander I ja Michael Andreas Barclay de Tolly peakorter. Pärast Vene vägede taganemist valis Vidzy mõneks ajaks oma staabi asukohaks Prantsuse marssal Joachim Murat. Vilniuse ülikoolis käies suvitas seal oma onu pool poola kirjanik Adam Mickiewicz.

Pärast 1835. aasta tulekahju kaotas Vidzy veidi oma tähtsusest, ent aastal 1843 sai siiski linnaõigused. Linnas oli peaaegu 4000 elanikku, seal peeti suuri hanelaatasid. I maailmasõda purustas asula peaaegu täielikult ja Poola riigi valdustesse sattudes sai Vidzyst taas alev.

Vidzys sündis ja suri poola väejuht ja poliitik Tomasz Wawrzecki.