Veimevakk
Veimevakk (ka mõrsjavakk, pulmavakk; murdekeeles ka: annivakk, pruudivakk) on ümar või ovaalne puust nõu (vakk), mille sees hoiti vanasti veimesid ja millest neid pulmades jagati[1][2]. Veimevaka läbimõõt oli kuni 40 cm ja kõrgus 20–30 cm[2].
Veimevakad nagu ka mitmesugused ehte- ja tanukarbid kuuluvad eesti rahvapärase ornamentika kaunimate näidete hulka. Kõige tavalisem kaunistusviis oli põletuskiri, mis on mõnikord omapäraselt kerge ja õrn. Saaremaa vakkadel on harilikult geomeetrilised lõiked, mille taustaks on tihti tagasihoidlik värvitoon. Mõningate vakkade juures on kasutatud ka õlginkrustatsiooni jäljendamist.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 346
- ↑ 2,0 2,1 Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 235
- ↑ Eesti talupoja käsitööd. Eesti Rahva Muuseumi näituse kataloog. Teaduslik kirjandus, Tartu, 1945, lk 6