Mine sisu juurde

Valgepõsk-lagle

Allikas: Vikipeedia
Valgepõsk-lagle

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Hanelised Anseriformes
Sugukond Partlased Anatidae
Perekond Lagle Branta
Liik Valgepõsk-lagle leucopsis
Binaarne nimetus
Branta leucopsis
(Bechstein, 1803)

Valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) on partlaste sugukonda lagle perekonda kuuluv veelind.

Valgepõsk-lagled lendamas
Puise poolsaar, valgepõsk-lagled
Valgepõsk-lagle munad

Valgepõsk-lagle pesitseb Gröönimaa kirderannikul, Teravmägedel, Skandinaavia poolsaare loodeosas, Novaja Zemlja Lõunasaarel ja võib-olla Kolgujevi saarel[2]. Lagle talvitub Madalmaades ja Briti saartel [3]. Lääne-Eesti jääb idapoolsete rändlindude tähtsaks puhkepaigaks kevadrände ajal aprillis-mais, mil neid kohtab mitme tuhande isendi suuruste parvedena[2]. Muul ajal kohtab neid harva ja vähesel arvul, ka sügisrände ajal oktoobris ja novembris nad kestvaid peatusi ei tee[2].

Valgepõsk-lagle üldpikkus on 58–70 cm, tiibade siruulatus 132–145 cm[3]. Ta on mustlaglesuurune ja kaalub 1,1–2,2 kg[2].

Valgepõsk-lagle on keskmise suurusega partlane, kes mõneti sarnaneb hanega. Kuid hanedest on teda hõlbus eristada kahevärvilise sulestiku järgi, mis on pealt must ja alt valge[2]. Linnul on valge põsepiirkond, millest lind on ka nimetuse on saanud, ning must pea, kael ja ülakeha. Linnu kõhuosa on valge, tiivad ja selg hõbehallid.

Hanede ränd Haeska rannaniidul

Valgepõsk-lagle pesitseb kaljustel rannikutel ning ojade ja järvede kaljustel kallastel, mille läheduses leidub mahlakaid taimi[2]. Pesa tehakse sellisesse kohta, et vaenlased, kelleks on eeskätt polaarrebane ja jääkaru, seda kätte ei saaks. Valgepõsk-lagle kolooniad on hajusad ja vahemaad naaberpesade vahel suured[2].

Ta ujub väga hästi ja lendab kergelt. Sulgimise ajal päästab ta end sageli joostes ja jookseb kiiresti.[2]

Looduskaitse

[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis kuulub valgepõsk-lagle III kaitsekategooriasse, kuid on väljaspool kaitsealasid jahiuluk.[4]

Eestis on valgepõsk-laglet põhjalikult uurinud Aivar Leito.

  1. BirdLife International (2009). Branta leucopsis. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2011.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 "Loomade elu", 6. kd., lk. 94-95
  3. 3,0 3,1 L. Jonsson. "Euroopa linnud". Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000, lk. 84–85
  4. Keskkonnaministri määrus

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]