Vagula järv
| Vagula järv | |
|---|---|
 | |
| Valgla maad | Eesti |
| Sissevool | Võhandu jõgi (Pühajõgi), Kondi oja, Kivioja, Üra oja |
| Väljavool | Võhandu jõgi |
| Valgla suurus | 495 km² |
| Pindala | 5,187 km² |
| Pikkus | 4,6 km |
| Laius | 1,7 km |
| Kaldajoone pikkus | 17,8 km |
| Keskmine sügavus | 5,3 m |
| Suurim sügavus | 11,5 m |
| Kõrgus merepinnast | 69,2 m |
| Koordinaadid | 57° 50′ 46″ N, 26° 54′ 46″ E |
Vagula järv on järv Võru maakonnas Võru linnast 2 km lääne pool. Selle pindala on 518,7 hektarit.
Ta pikkus ida-lääne suunas on 4,6 km, laius ligi 1,7 km. Kõige sügavam (11,5 m) on järv keskosast kagu pool (keskmine sügavus 5,3 m). Järve veetaset alandati 1934 üle 1 m. Praegu on järve kõrgus merepinnast 69,2 m. Vagula kaldad on madalad, kohati lausad, põhja, ida ja lääne pool enamasti liivased, kohati kruusased või klibused, lõunas ja kirdenurgas lubimudased. Põhja pool leidub ka turbakallast. Suurem asula Vagula ääres on loodekaldal paiknev Järvere, seal on endise Võru metsamajandi keskus ja looduskaitse alla kuuluv park. Järve põhi on kalda lähedal enamasti liivane või kruusane, järve kaguosas on Liivapealseks nimetatav ulatuslik liivase põhjaga ala. Sügavamal on põhi kaetud mudaga, milles paiguti leidub limuste kodasid ja järve põhjaosas 3-6 m sügavusel järvemaaki. Järvest on leitud mammuti ja ürgveise luid.
Järv on suure valgala ja tugeva läbivooluga. Järve voolavad Võhandu ehk Pühajõgi, Kondi oja, Kivioja, Üra oja, lisaks pisemad kraavid ja kaldaallikad. Järve kirdesopist lähtuv Võhandu jõgi viib (nn Itaalia kanali kaudu) Vagula vee Peipsisse.
Järve vesi paistab vähe läbi. Olulist temperatuurikihistust ei ole, kuid põhjalähedane veekiht on väga hapnikuvaene.
Taimestik kattis 1952. aastal viiendiku järvepinnast. Füto- ja zooplankton on rohke ja liigirikas. Viimaste hulgas leidub haruldusi. Põhjaloomastikku oli 1952. aastal keskmiselt; on leitud haruldusi. 19. sajandi lõpul oli järv väga vähirikas; vähikatk jõudis sinna 1898. aastal ja pärast seda vähistik ei taastunud.
Järve kalastik on liigirikas. Kõige ohtramad on latikas, ahven ja särg; leidub hauge, kohasid, säinaid, linaskeid, kiisku, viidikaid, rünte, hinke, vingerjaid, luukaritsaid, teibe, turbi, jõeforelle, vikerforelle, ojasilmu, lepamaime ja isegi peipsi siigu. Sealt on saadud kuni 7 kg raskusi kohasid ja 14 kg raskusi hauge.
Veelinnustikult on Vagula vaesem kui Tamula järv. Seal pesitsevad tuttpütt, lauk, sinikael, piilpart, rootsiitsitaja ja teised linnuliigid.
Vagula on Võru elanike armastatud ujumis- ja puhkekoht.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977