Vadžra-joogini

Vadžra-joogini (sanskriti keeles Vajrayoginī, tiibeti keeles rDo-rje-rnal - 'byor-ma), samuti Dorje Phagmo (tiibeti rdo-rje phag-mo, sanskriti Vajravārāhī) dhjaanibuddha raevukas ilming. Tantrismis on ta meditatsiooni jumalus jidam (tiibeti yidam, sanskriti Iṣṭha-deva) ja daakini (tiibeti mKha' gro, sanskriti ḍākinī).

Vadžra-jooginit kutsutakse ka Vadžra-Daakini. Vadžra-jooginil on suur hulk erinevaid vorme ja pärinevusliine. Teda seostatakse ka hinduismi jumaluse Chinnamastaga. Vadžra-joogini sadhana ehk pühendumis-võimustamisõpetuse traditsioon ulatub tagasi 10. sajandisse.

Vadžra-jooginit seostatakse tarkuse võiduga juhmuse üle. Ta valitsevat loobumise ja hülgamise üle.

Kaheosalist Vadžra-joogini õpetus ehk praktikat õpetas esmakordselt Buddha Vadžradhara. Buddha Vadžradhara võttis Heruka kuju ehk ilming-keha ning õpetas ja selgitas Heruka juurtantrat. Selles tantras selgitab Buddha Vadžradhara detailselt, kuis Vadžra-joogini õpetust praktikas teostada. Vadžra-joogini pärinevusliine uurides jõuab välja ka nende algpunkti. On teada 3 põhilist Vadžra-joogini pärinevusliini ja traditsiooni: Narokhachö pärinevusliin anti edasi Vadžra-jooginilt mahasiddha Naropale; Maitrikhachö pärinevusliin anti edasi Vadžra-jooginilt Maitripale; Indrakhachö pärinevusliin anti edasi Vadžra-jooginilt Indrabodhile.

Vadžra-jooginit seostatakse veel hinduismi jumaluse Varuniga, kes valitseb alkoholi ning teiste meelemürkide ja joobumust pakkuvate ainete üle. Varuni või Varunani on Varuna kaaslane. Varuni kujundab ka olendite emotsionaalseid joobumisi ehk joovastusi. Varuni või Varunani on Vadžravarahi salajane olemus, mis sümboliseerib surematuse seisundi saavutamist tänu amritale. Vadžravarahi on ka transtsendentaalse (kõikjaleulatuva) teadmise ja transtsendentaalse (kõikehõlmava) teadvuseseisundi vahendaja kujustamise ajal, mida viiakse läbi jumaluste pühitsus- ning pühendumis-võimustamispraktikate ajal.

Vadžra-joogini kaaslaseks on Tšakrasamvara, keda thankadel tihti sõmboolselt kujutatakse khatvangana, mida Vadžra-joogini enda õlal hoiab. Khatvanga sümboliseerib ka Heruka mandalal asuvat 62 jumalust. See detail osutab ka faktile, et Vadžra-joogini on lahutamatu enda kaaslasest Tšakrasamvarast, olenemata sellest kas Tšakrasamvara on thankal näha või mitte. Vadžra-jooginit ehk Vadžravarahit peetakse tantsimise valitsejannaks ja tantsumeistriks raevukate daakinite hulgas.

Vadžra-joogini oli kaitsvaks jiidamiks daakinina tõlkija Marpale, Milarepale, Gambpale ja Phagmogrule. See näitab, et Vadžra-joogini on tähtsal kohal Kagyu koolkonnas. Vadžra-joogini ja Tšakrasamvara koos on kagyu koolkonna kaks põhilist jiidamit ja kaitsjat. Vadžra-joogini olemus on Heruka loomus. Vadžra-joogini õpetusi jagas kunagi algaegadel Vadžradhara ning nad (Vadžra-joogini ja Vadžradhara) kuuluvad Heruka tantra klassi. Sinna kuulub ka Vadžra-joogini rituaali ajal elemendina pühendumine Herukale koos Heruka mandala annetamise ning kujustamise-võimustamisega (tiibeti wang kur). Vadžra-joogini õpetus oli ja on aukohal ka Kadampa koolkonnas. Vadžra-joogini õpetused kuuluvad Jooga tantra klassi.

Vadžra-jooginil on olemas ka "must" vorm ehk aspekt, mida Tiibetis kutsutakse (khros ma nag mo)

Vajrayogini on ka jidamiks, kellega mediteerija ehk sadhana praktiseerija end samastab Naropa kuues joogas. Tiibetis Yamdrok Tso järve ääres Gyantses asuva Samdingi nunnakloostri eestseisja oli traditsiooni järgi Dorje Phagmo/Vadžra-joogini kehastus ehk tulku. Praegune Vadžra-joogini kehastus asub Lhasas.

Vadžra-jooginis on kehastunud 3 põhimõtet:

Vadžra-joogini on täielikult valgustunud naisolevus: metsik,leegitsev ja vitaalne (Šakti)
Vadžra-jooginis on (kogemuslik) Tarkus, mis viib Buddhasusele.
Vadžra-joogini on ka daakini (tiibeti mKha' gro) – kaastundlik ja inspireerive aspekt, naiselikus tarkuses peituva tühjuse olemus, mis juhib sadhana praktiseerija valgustatusele.

Vadžra-jooginit kujustatakse ja ka kujutatakse thankadel õrnalt läbipaistva ja tumepunasena. Ta näeb välja 16-aastase noore naisterahvana, kelle laubal on kolmas silm. Kolmas silm annab talle võime näha kolme aega (minevikku, tulevikku ja olevikku) korraga ning põhjuslikkuse ja tagajärje seostena. Vadžra-joogini parem käsi vibutab ähvardavalt kumera teraga nülgimisnuga (sanskriti karttrka, tiibeti gri gug), mille käepideme tipus asub vadžra.

Vasakus käes on Vadžra-jooginil kolbakauss (sanskriti kapala, tiibeti thod-pa), mis on täidetud Dharma vaenlaste ajude, vere ja jäänustega. Inimkolbast kapala on paljude Tiibeti budismi jumaluste (Dharmapalad, Daakinid, Mahasiddhad jne) kultustarvete hulgas. Kapala on tehtud inimkolbast, mis on kulmude kohalt horisontaalselt kaheks pooleks saetud. Vastavalt pühaduse, jumala või jumalanna funktsioonile ja eesmärgile on kapala kas tühi või täidetud erineva verd tarretamapaneva sisuga, nagu ajud, veri jms (seda vaid raevukate jumaluste ning daakinite puhul). Mõningate raevukate jumaluste argitavade hulka kuulub otse kapalast vere rüüpamine. Üks selline verelembene iludus on ka Vadžra-joogini. Kapalat hoitakse traditsionaalselt alati vasakus käes. See verejanuline inimkolbast vere joomise traditsioon tuli budismi tänu hinduismi jumalustelt, nagu Durgā, Kālī ja Šiva. Daakinil käes olev vadžra-nuga on ette nähtud Buddha õpetuse vaenlaste ja elanikkonna juhmuse elimineerimiseks.

Vadžra-joogini on kujutatud thankadel ikka lausa alasti, mis sümboliseerib seda, et Vadžra-joogini daakini kui naisterahvas on täielikult vaba ühiskondlikest tava-arusaamadest, mis seovad tavalisi surelikke sansaara külge. Peas on Vadžra-jooginil viie kolbaga kroon, mis sümboliseerib vadžrajaana teel "esimest viit täiust".

Öeldakse, et Vadžra-joogini praktika sobib hästi kirglikele inimloomustele ja neile, kes elavad Languse ajastul. Thankadel seisab Vadžra-joogini püsti, toetudes jalgadega hindu jumalusele Bhairavale.

Viis Vadžravarahi emanatsiooni ehk ilminguvormi on tuntud kui viis Tarkuse daakinit, kes ilmuvad esile seisundeis, mida kirjeldatakse Njingma koolkonna traditsiooni hulka kuuluvates bardo õpetustes. Vadžravarahi figureerib pidevalt ka kuulsa njingma koolkonna rajaja ning guru Padmasambhava elus ja tegemistes: viit tähtsamat nais-olevust, kes Padmasambhaval elus siin maa peal olid, loetakse Vadžravarahi viieks inkarnatsiooniks ehk emanatsiooniks. Vadžravarahit peetakse daakiniks, keda seostatakse ka menstruaaltsükliga naiste puhul.

Ka Sarvabuddha-daakini (Narkahajid, ka Naro-daakini, tiibeti na-ro mkha-spyod-ma) on üks Vadžra-joogini ilminguvormidest. Raevukas naisjumalus Sarvabuddha-daakini on omapärane nähtus Tiibeti tantristlikus panteonis, sest teda kujutatakse enamasti alasti ta naiselikus ilus ja säravuses. Ainus kate, mis sümboolselt "varjab" Sarvabuddha-daakini alastust ja ilu, on ta kaelas olev inimkolpadest kee. Sarvabuddha-daakini on äärmiselt vajalik daakini Chöd-i praktiseerijate jaoks, kes viivad surnuaedadel ja matmispaikades Sarvabuddha-daakini juhtimisel läbi kaheksat meditatsiooni-praktikat. Sadhanamalas on kirjas, et Sarvabuddha-daakini on Vadžra-joogini emanatsioon, ja tema kirjeldus sellises ilminguvormis langeb paljus kokku hindu jumaluse Chinnamastaga. Sellisel viisil ilmuval Sarvabuddha-daakinil/Vadžra-jooginil on alati kaasas kaks daakinist kaaslast, keda kutsutakse Vadžra Vairocani ja Vadžra Varnani.

Sarvabuddha-daakini on üks Vadžra-joogini manifestatsioonidest ehk ilminguvormidest. Vadžra-nuga, mida Sarvabuddha-daakini peos hoiab, on puhas versioon Lhasa moslemitest lihunike noast. Sama nuga kasutatakse Tiibetis ka surnud inimeste laipade tükeldamiseks, kes nii söödetakse raisakotkastele. Sarvabuddha-daakini puhul see Lhasa lihuniku tööriist vahendit, mis lõikab läbi meie seotuse sansaaraga.

Chinnamasta (sanskriti cinnamasta 'peatu, ilma peata')

"Tema-ke läbilõigatud kaelaga " või "Peatu" on hinduismi jumalanna Chinnamasta kes valitseb meie suguelu, kirgede ja sexi yle. Chinnamasta-st pärineb ka idee mille vanad kultuurid kiirelt omaks võtsid, et veri on vitaalsuse ja elujõu kandjaks paljude olendite puhul. Chinnamasta valitseb jumalusena meie verd ja kõiki verest sõltuvuses olevaid funktsioone meie organismis Chinnamasta Šaktina esindab lõhkuvaid, destruktiivseid jõude, mille läbi saab tegevusse asuda uus Loov printsiip ja mõlemad protsessid kuuluvad Chinnamasta alluvusse. Thankadel kujutatakse teda naisterahvana, kellel pea otsast ära lõigatud ja jumalanna Chinnamasta hoiab seda enda käes liual.

Chinnamasta kaelast purskab kolmes joas kohutavalt verd rikastades Chinnamasta elujõu ja vitaalsusega Varnanit ja Daakinit kahte kaaslast kes seisavad Chinnamasta kõrval. Öeldakse, et Chinnamasta on see kes jagab kõigile elusolendeile vitaalsust ja elujõudu. Šaktina esindab ta ka mõistet Lahkumine ja Tagasitulek, mida nimetatakse olemise "esmaseks põhjuseks". Kogu eelpool kirjeldatud stseen toimub kõik ülisuures lootoslilles, mis kasvas tänu Rati ja Kama, mehe ning naise armastusest ja kirest. Chinnamastat kutsutakse ka Viraratriks.Teda samastatakse ka Vadžra-joogini-ga, ning temas (Chinnamastas) nähakse Durgā ja Kālī erinevaid aspekte.

Naropa (956–1040) Vadžra-joogini versioon.

Vadžra-joogini ' Naropa Khechari (tiib: dor je nal jor ma, na ro kha cho ma) kutsutakse ka (Narhajid), Vadžra-joogini – (Naropa traditsioon- ja pärinevusliin.) kuulub TŠakrasamvara tantrate juurde ning on yks viiest Sakja koolkonna põhilistest tantratest.

Daakini kujutis ja kirjeldus

Daakini on punast värvi (1) yhe näo ja (2) kahe käega. Paremas alla lastud käes on Vadžra-joogini-l Vadžra-nuga ja vasakus yles töstetud käes, mis rinna kõrgusel hoiab ta kapala-t. Daakini vasakul õlal on khatvanga. Tal on (5) viiest inimkolbast kroon ning kannab kontidest tehtud ehteid. Vadžra-joogini-l kaelas on suur inimkolpadest tehtud kaelakee, mis ripub maani. Daakini (2) kaks jalga toetuvad kahele maas lamavale olendile kellest yks on punane Kalaratri ja teine vaevleja neist kahest on must Bhairava. Daakini koos kahe (2) kannatanu Kalaratri ja Bhairava-ga asuvad värvilisel lootos-lille troonil. Nad on ymbritsetud Algse Puhta Teadmise leekide ja tulemerega, Seisva Daakini pilk on suunatud yles Puhta Maa suunas nimega Khechara. Tavaliselt asub thanka yleval servas keskel veel Vira Vajradharma, mis on yrgBuddha Vajradhara yks ilming-vormidest ta on punase näoga.

Vira Vajradharma-l on paremas käes mantra-trumm Damaru ja vasakus kolbakauss-kapala. Vira Vajradharma istub vadžra asendis, poosis (sanskr. vajraparyankāsana, dhyānāsana, vajrāsana; tiib. ;rdo rje 'i skyilkrung) tal on khatwanga mis toetub vasakule õlale. Vira Vajradharma kaheks traditsionaalseks kaaslaseks, on kaks (2) Sakja koolkonna laamat. Naro-daakini (Tib., na-romkha-spyod-ma) on Vadžra-joogini yks vormidest samas ka Sakja koolkonna peamistest jidamitest.

Vadžra-joogini thankal istuvad mõlemad sakjalased padja peal, mis thankade puhul võib olla ka vihje sellele et laamad maaliti thankale juba nende eluajal (kui sakjalased oleks istunud lootos-troonil siis tähendanuks see et auvääsed sakjalased olid selleks ajamomendiks juba sellest kehast lahkunud, kui thankasid maaliti).

Vasakul Vira Vajradharma-st istub kuulus Jamyang Kyentse Wangpo (1820-1892). Ta hoiab vadžrat, põhjaga ylespoole keeratud drilbut, (2) kahte Utpala lille, vaasi vaskakul pool on mõõk ja raamat ehk tekst. Jamyang Kyentse Wangpo kirjutas enda eluajal 22 teksti, mis on pyhendatud Vadžra-joogini rituaalidele ja praktikale.

Vira Vajradharma vasaku käel istub Loter Wangpo kelle parem käsi on õnnistus-mudras. Loter Wangpo-l on samuti lill ja mõõk.

Siin klassifitseeritakse Vadžra-joogini-t kui Tarkust kui Anuttarajooga tantrate "Ema" mis lähtub TŠakrasamvara tantrast. Vadžra-joogini-t on palju erinevaid vorme Tiibeti budismis täpsemalt – tanrismis, ja need Vadžra-joogini vormid erinevad yksteisest sõltuvalt ja vastavalt erinevate koolkondade traditsioonidele. Vadžra-joogini ' Naropa (Khechari – Narokhachö traditsioon saab alguse mahasiddha Naropast, kust siis Vadžra-joogini õpetus jõudis Sakja koolkonnani.

Mahasiddha Naropa sai oma Vadžra-joogini tarkuse ja õpetused Vadžra-jooginilt endalt 10. sajandil. Naropa õpilased hakkasid seda Vadžra-joogini aspekti ehk ilmingut kutsuma Naro Kha Chöd või "Naro pilvedel kihutaja", sest sellisel kujul nägi Vadžra-jooginit mahasiddha Naropa kui Vadžra-joogini omal ajal taevastes ringi kihutas. vajrayogini_naro_kha_chod_sarvabuddha_dakini.jpg Naro Kha Chödi õpetuse traditsiooni Tiibetisse tõid Nepalist pårit (2) hulkur-tantristi (2) venda nimega Pom Ting. Nende poolt Tiibetisse toodud Vadžra-joogini õpetuste traditsioon ja pärinevus-liin kestavad meie ajani välja.

Vadžra-joogini Naropa Khechari pärinevusliin

1) Vajradhara – (Buddha) Vajradhara, (Buddha) Šakjamuni ja (Buddha) Heruka kujutab endast yhte ja sama persooni erinevaid aspekte. Kui Buddha lõi käima Suutra – Dharmaratta ilmus Buddha tavalise inimese kujul. Kui Buddha l õi hoo sisse Tantra – Dhamarattal ilmus ta juba Vadžradhara kujul. Siis saabus moment kui Buddha juba käivitas Heruka tantra – DharmaRatta sel momendil oli Buddha endale võtnud Heruka kuju ja välimuse.

1. Dorje Cho (Vadžradharma)
- 2. Vajrayogini (Dorje Naljorma)
- 3. Mahāsiddha Naropa (1012–1100)
- 4. Jigme Dragpa (Phamthingpa)
- 5. Ngawang Dragpa (Bodhibadra)
- 6. Sherab Tsegpa
- 7. Mal Lotsawa Lodro Dragpa (1034–1102)
- 8. Sachen Kunga Nyingpo
- 9. Lodro Sonam Tsemo (1142–1182)
- 10. Sakya Jetsun Dragpa Gyaltsen (1147–1216)
- 11. Sakya Pandita Kunga Gyaltsen (1182–1251)
- 12. Dromton Phagpa Lodro Gyaltsen (1235–1280)
- 13. Konchog Pal (1240-1302
- 14. Naza Drugpa Sonam Pal (1277–1350)
- 15. Laama Dampa Sonam Gyaltsen (1312–1375)
- 16. Yarlungpa Sengge Gyaltsen (1345–1413)
- 17. Sonam Gyalchog Wang
- 18. Jamyang Namkha Gyaltsen (Sakya Dagchen) (1398–1472)
- 19. Lodro Gyaltsen (Gygarba) (1444–1495)
- 20. Kunzang Chokyi Nyima (Doringpa) (1449–1524)
- 21. Tsarchen Losal Gyatso (1502–1566)
- 22. Jamyang Khyentse Wangchuk (1524–1568)
- 23. Labsum Gyaltsen (1526–1577)
- 24. Wangchuk Rabten (1558–1636)
- 25. Kagyurpa Gonpo Sonam Choden (1603–1659)
- 26. Rinchen Sonam Shedrub (Shalu Khenchen) (1602–1681)
- 27. Khen Rabjampa Ngawang Lhundrup (1633–1703)
- 28. Morchen Kunga Lhundrup (1654–1726)
- 29. Nesarwa Kunga Lekpa Jungnay (1704–1760)
- 30. Kunga Lodrö (1729–1783), The 32nd Sakya Trizin ---->Sakya Branch
- 30. Dodrub Losal Phuntsok

Vadžra-joogini Gelugi koolkonna pärinevusliin

30. Dodrub Losal Phuntsok
- 31. Jetsun Tenzin Trinley (1744–1798)
- 32. Kagyurpa Ganden Tenzin (1741–1803)
- 33. Ganden Dhargyey (1758–1820)
- 34. Ngulchu Dharmabhadra (1772–1851)
- 35. Yangchen Drupey Dorje (Losang Choepel) (1809–1887)
- 36. Losang Jigme Wangpo
- 37. Phabongkhapa Dechen Nyingpo (1878–1941)
- 38. Losang Yeshe Tenzin Gyatso (Trijang Rinpoche) (1901–1981)
- 39. Losang Tsondru Gyaltsen (Zong Rinpoche) (1904–1984)

Tantrismis eristatakse (2) kahte liiki daakinisid yks liik on nii nimet "maavälised" daakinid kes asetsevad väljaspool meie maist elu ja arusaamu ning teine liik on daakinisid, kes siis just nimelt tegelevad selle maise elusfääriga milles meie asume.

Need maist liiki daakinid on jooginid ja Chödi praktiku mystilised kaaslased, seda kogu tema elujooksul ning nood joogiinid-daakinid olevat veel tavainimeste silmade jaoks nähtamatud kui nad saadavad Chödi õpetuste järgijat tema teel läbi linnade ja kylade., Vaid teised Chödi praktiseerijad ja daakinididele pyhendunud pidavat neid daakinisid oma vaimse silma kaas-abil märkama ja tähele panema. Nood maist liiki daakinid ehk joogiinid pidavat enda hoolealusele ja kaaslasele andma kamaluga salajast tarkust ning suurel hulgal imelisi siddhisid ehk maagilisi võimeid.

Et jõuda buddhasuse ehk Valgustatuseni on Chödi praktiseerijale on vaja alati (3) kolme abilist ehk kaaslast tantra-teel kui jumalustele pyhendatud sadhanaid praktiseerida. Sama kehtib ka Vadžra-joogini õpetuste, sadhanate ja nende praktiseerimise puhul.

Need kolm kohustusliku kaaslast Chödi õpilase teel Valgustatusele on

1) Guru ehk isiklik õpetaja (Guru)

2) Jidam, ehk meditatsiooni jumalus (Deva)

3) Daakini (Daakini)

Neid nimetatakse – (3) Kolme kalliskivi (Buddha, Dharma, Sangha) (3) Kolmeks Juureks (Guru, Deva, (Daakini).

Näiteks mõned vadžrajaana tõotustest mida tuleb anda neil, kes kavatsevad Chödi õpetusse süüvida.

1) Lubamatu on halvustada oma Gurut sõnas, mõttes ja teos.

2) Lubamatu on ignoreerida ja vääriti suhtuda Buddha õpetusega ette nähtud normidesse.

3) Lubamatu on halvustada teisi olendeid ja keelatud on lubada endas esile kerkida negatiivsetel emotsioonidel ning sobimatu on näidata enda agressiooni ja negatiivseid seisundeid (Vadžra Vennaskonna) liikmetele.

4) Lubamatu on loobuda kaastundest olendite kannatuste ja vaevade puhul sansaaras.

5) Lubamatu on loobuda Virgunu Teadmise ja Valgustatud Teadvuse seisundini viivast tantra-teest.

6) Lubamatu on halvustada enda ja teiste tõekspidamisi tantraõpetuste valdkonnas. 7) Lubamatu on rääkida tantraõpetustes peituvaid salajasi teadmisi ja anda edasi neid teadmisi pyhendamatuile.

8) Lubamatu on ahistada enda (5) viit skandhat, kuna nende olemus kuulub ju (5) viiele Buddhale.

9) Lubamatu on omada eelarvamusliku suhtumist ja seisukohta nähtuste suhtes, mis enda algolemuselt on puhtad, määrimatud. 10) Lubamatu on sõbrustada kuritahtlike inimestega.

11) Lubamatu on anda all-tekstiga mõisteid sõnadeta nähtuste kohta.

12) Lubamatu on enda mõtetes luua halvustavat suhtumist tavaliste usuliste suhtes.