Võrdtempereeritud häälestus
|
See artikkel on üldmõistest. Oktavi jagamisest 12ks võrdseks osaks vaata võrdtempereeritud häälestus |
Võrdtempereeritud häälestus ehk võrdne temperatsioon (inglise keeles equal-step tuning, equal tuning, equal temperament; saksa keeles gleichstufige Stimmung, gleichstufig temperierte Stimmung, gleichtemperierte/gleichschwebende Stimmung, gleichschwebende Temperatur) on muusikas temperatsioon, milles mistahes intervall, näiteks oktav, on jagatud võrdseteks osadeks ning mistahes kõrvuti asetsevate helide helisageduste suhe on võrdne.
Lääne klassikalises muusikas on alates 18. sajandist levinuim võrdtempereeritud 12-helisüsteem, mille puhul oktav on jagatatud kaheteistkümneks võrdseks osaks.
Mikrotonaalses muusikas tuntakse ka muid võrdtempereeritud häälestuses helisüsteeme, mille puhul oktav jagatakse mõneks muuks arvuks võrdseteks osadeks (näiteks võrdtempereeritud 22-helisüsteem).
Oktavi jagamise asemel võib võrdselt jagada ka muid intervalle. Näiteks Bohlen-Pierce'i skaala võrdtempereeritud versiooni puhul jagatakse tritaav (oktav pluss puhas kvint helisageduste suhtega 3:1) kolmeteistkümneks võrdseks osaks.
Võrdtempereeritud häälestuses helisüsteemide puhul, milles võrdselt on jagatud oktav, kasutatakse lühendit "vjo" ("võrdselt jagatud oktav", inglise keeles "edo", equal division of the octave).
Võrdtempereeritud häälestus on tihti kasutusel kui teoreetiline kontseptsioon, sest praktikas muusikainstrumendid, millel puuduvad mehaanilised piirangud, nagu näiteks keelpillid, puhkpillid või ka lauljad, on võimelised jooksvalt reguleerima mistahes heli helikõrgust ning mängima ka helisid, mille suhted on pigem lähedased puhtale häälestusele.