Värsijalg
Värsijalg (ladina keeles pes, kreeka keeles ποῦς) on värsis korduv rütmiühik.
Värsijalg koosneb tavaliselt kahest kuni neljast rõhulisest või rõhutust silbist.
Värsijalga võiks võrrelda muusikas rütmifiguuriga.
Sarnaselt marsi- või tantsurütmiga peab värsijalg sisaldama nii arsist (kohta, kus jalg tõuseb) kui ka teesist (kohta, kus jalg läheb maha).[1]
Värsijalgade teooria pärineb Vana-Kreekast.
Kreeklased eristasid värsijalgade kolme põhitüüpi:
- jambilised: arsise ja teesise suhe on 1:2
- daktülilised: arsise ja teesise suhe on 2:2
- paiaanilised: arsise ja teesise suhe on 3:2[2]
Värsid liigitati vastavalt neis sisalduvate värsijalgade arvule, näiteks pentameeter. Leidus ka värsse, mis ei sisaldanud ühtegi värsijalga, näiteks 11-silbiline värss (hendekasüllabus).
Teatud värsimõõtudes, näiteks kreeka jambilises trimeetris, on kaks värsijalga ühendatud suuremaks üksuseks, mida nimetatakse metroniks (metron) ehk dipoodiks (kaks ühesugust värsijalga).
Värsijalg on puhtalt värsimõõduühik, millel pole mingit pistmist seda moodustavate sõnade või fraaside kui tähenduse ja süntaksi üksustega, mistõttu värsijalgade omavaheline koostoime on seotud puhtalt luuletaja oskuste ja kunstnikunägemusega.
Klassikaline meetrika
[muuda | muuda lähteteksti]Klassikalised värsijalad on rühmitatavad ühest küljest silpide arvu järgi: disüllaabilised ehk kahesilbilised (disüllabus), trisüllaabilised ehk kolmesilbilised (trisüllabus) ja tetrasüllaabilised ehk neljasilbilised (tetrasüllabus) ja teisest küljest klassikalistes keeltes vokaalide pikkustest või muudes keeltes rõhulistest silpidest tulenevate mustrite põhjal.
Silpide tähistus: 
= rõhuline/pikk silp, 
Disüllaabilised ehk kahesilbilised värsijalad:
|
|
pürrihhius, dibrahh |
|
|
jamb |
|
|
trohheus, koreus |
|
|
spondeus |
Trisüllaabilised ehk kolmesilbilised värsijalad:
|
|
tribrahh |
|
|
daktül |
|
|
amfibrahh |
|
|
anapest, antidaktül |
|
|
bakhius |
|
|
amfimakker |
|
|
antibakhius |
|
|
moloss |
Tetrasüllaabilised ehk neljasilbilised värsijalad: