Mine sisu juurde

Usk

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib usust kui religioossest või sarnasest hoiakust; sõna teiste tähenduste kohta vaata artikleid Religioon, Usund, Uskumine, Uskumus, Uskumus (usundilugu) ja Uskkond; teiste tähenduste kohta vaata Usk (täpsustus)


Usk on tunne, veendumus või uskumus, et midagi on õige või tegelik. Erinevalt uskumusest eeldab usk tavaliselt mõne õpetava süsteemi olemasolu (nt mõni religioon, filosoofiline või poliitiline koolkond), millele tahetakse olla lojaalne ka ilma mõistliku seletuseta. Usk teisesse inimesse või asjasse sisaldab samuti lojaalsuse ideed.[1]

Religioosne usk vastab eksistentsiaalsete küsimustele[2] ("Mis on minu elu mõte?", "Kas Jumal on olemas?", "Mis juhtub minuga pärast surma?") ja läheb kaugemale empiirilise maailma tõenditest. Religioon on õpetus, mis vastab nendele küsimustele teatud viisil.

Tanahi ja judaismi alus on usk ainujumalasse (monoteism).

Kristlik usk

[muuda | muuda lähteteksti]

Piiblis tähendab usk ustavust Jumalale. Kristluses on usu sisu fikseeritud usutunnistuses.

Uue Testamendi usukäsitlus

[muuda | muuda lähteteksti]

Uues Testamendis sõnale "usk" vastav kreeka sõna πίστις (pistis) tähendab algselt kindlust, usaldust või kindlat veendumust.

Uue Testamendi järgi on usk usaldus Jumala ilmutusse, lootus Jumala tõotustesse, mis ta Pühakirjas on andnud. Uue Testamendi autorid eeldavad, et nende arusaam usust põhineb Vanal Testamendil.

Johannese usukäsitlus

[muuda | muuda lähteteksti]

Peale selle võrdsustab Uus Testament usku Jumalasse usuga Jeesusesse. Seda rõhutab eriti Johannese evangeelium, milles Jeesus ütleb: Isa ei mõista kellegi üle kohut, vaid on andnud kohtumõistmise täiesti Poja kätte, et kõik austaksid Poega, nõnda nagu nad austavad Isa. Kes ei austa Poega, see ei austa ka Isa, kes on tema läkitanud. (5:22, 23). Küsimuse peale "Mida me peame ette võtma, et teha Jumala tegusid?" vastab Jeesus Johannese evangeeliumis: "See ongi Jumala tegu, et te usute temasse, kelle ta on läkitanud." (6:28,29)

Pauluse usukäsitlus

[muuda | muuda lähteteksti]

Usu tähtsuses seoses lepinguga, mis Jumalaga on sõlmitud, ütleb Kiri heebrealastele: Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus. (11:1) Sõna πίστις on tõlgitud kui "usk", on tavaline antiikaegsetel papüürusele kirjutatud äridokumentidel. Selle sõnaga peetakse silmas, et tagatised vahetatakse, mis tagavad, et lepingus kirjeldatav omand antakse üle. Edasi illustreerib Kiri heebrealastele (11:6) usu tähendust ja praktilist tähtsust: Aga ilma usuta on võimatu olla Jumalale meelepärane, sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]