Urmas Sisask

Urmas Sisask
Urmas Sisask
	Urmas Sisask 2011. aastal teadus.ee suvekoolis
Sünninimi	Urmas Sisask
Sündinud	9. september 1960
Surnud	17. detsember 2022 (62-aastaselt)
Päritolu	Eesti
Elukutse	helilooja

Urmas Sisask (9. september 1960 Rapla – 17. detsember 2022)^[1] oli eesti helilooja.

Urmas Sisask õppis kompositsiooni Tallinna Muusikakeskkoolis Anatoli Garšneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juhendamisel. 1985 lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi.

Sisask on töötanud muusikaõpetaja ja koorijuhina Jänedal.

Tema looming on inspireeritud astronoomiast. Ta on loonud ka filmi- ja teatrimuusikat.

2005. aastal nomineeriti Eesti Filharmoonia kammerkoori plaat "Baltic Voices 2" Grammy auhinnale parima koorisalvestise kategoorias. Sellel plaadil kõlas muu hulgas ka Urmas Sisaski looming.^[2]

Ta oli 2001–2010 Reformierakonna liige.

Teoseid

"Tähistaeva tsükkel" (1980–1987)
Gloria Patri (1988)
"Plejaadid" (1989)
"Linnutee galaktika" (1990)
"Andromeda galaktika" (1991)
"Jõuluoratoorium" (1992)
Magnificat
Missa Nr. 1
"Sümbiootiline Sümfoonia"
Komeet Hyakutake
Ave Sol
Missa Nr. 4 op. 46: "Jõulumissa"
"Põhjanael"
Veni Sancte Spiritus
Benedictio
"Leoniidid" (2001)
"Pro Patria" (2003)
Sümfoonia Nr. 3 (2007)
"Veni Creator Spiritus" (2008)
Missa Nr. 5
"Oremus"
"Gloria Patri 2" (2022)^[3]

Tunnustus

1991 Eesti Vabariigi kultuuripreemia ("Missa" ja kooritsükkel "Gloria Patri")
2001 Valgetähe IV klassi teenetemärk^[4]
2001 Järvamaa vapimärk
2004 stipendium "Ela ja sära"
2004 Eesti Muusika Päevade preemia ("Tuhala lood")
2010 aasta muusik
2010 Eesti Kultuurkapitali helikunsti aastapreemia (universumi armastuse vahendamise eest)
2020 Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia (omanäolise, kõiksusest inspireeritud loomingu eest)

Isiklikku

Tema õde on laulja Siiri Sisask. Õe sõnul oli Urmas seltskondlik.

Urmase üks sõpradest on Egmont Välja.

Urmas tegi omale teleskoobi. Materjalideks kasutas tapeedirulli ja prilliläätseid.

Urmase ärasaatmine toimus 28. detsembril Tallinna Jaani kirikus.^[3]

Viited

↑ "Suri helilooja Urmas Sisask". ERR. 17. detsember 2022. Vaadatud 17. detsembril 2022.
↑ "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk 362
↑ ^3,0 ^3,1 Jaanus Hämarsoo (22. detsember 2022). "Siiri Sisask varalahkunud vennast: Urmas ütles, et teab, kus on tema kodu. Sinna ta nüüd teel ongi". Kroonika. Vaadatud 22. detsembril 2022.
↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Välislingid

Urmas Sisask Eesti Muusika Infokeskus
Jüri Aarma. "Urmas Sisask: Taevas on parim allikas" Maaleht, 13. august 2010
Intervjuu Jüri Aarmale, Tähelaev, ETV, 9. jaanuar 2011
https://www.facebook.com/urmassisask/

[ERR_2022-1] "Suri helilooja Urmas Sisask". ERR. 17. detsember 2022. Vaadatud 17. detsembril 2022.

[2] "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk 362

[:0-3] 3,0 ^3,1 Jaanus Hämarsoo (22. detsember 2022). "Siiri Sisask varalahkunud vennast: Urmas ütles, et teab, kus on tema kodu. Sinna ta nüüd teel ongi". Kroonika. Vaadatud 22. detsembril 2022.

[4] Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

[1]

[2]

[3]

[4]