Mine sisu juurde

Timo Maran

Allikas: Vikipeedia
Timo Maran esinemas restoran-lounge'is Novell 19. oktoobril 2010
Timo Maran 2017. aastal Tartu ülikooli humanitaarteaduste majas.

Timo Maran (sündinud 13. aprillil 1975) on eesti semiootik ja luuletaja.

Ta on ökosemiootika ja keskkonnahumanitaaria professor Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna filosoofia ja semiootika instituudis, 2018–2024 oli ta semiootika osakonna juhataja.

Timo Maran lõpetas 1993. aastal Tallinna Lilleküla Keskkooli. 1998. aastal sai ta Tartu Ülikoolist bakalaureusekraadi zooloogia alal tööga "Lindude ja liblikate toitumissuhe – nokajälgede tähenduslikkusest liblikatiibadel". 2000. aastal sai ta teadusmagistrikraadi semiootika ja kulturoloogia alal (cum laude) tööga "Bioloogiliste mimikrinähtuste semiootika", 2005. aastal kaitses doktoritöö "Mimikri kui kommunikatsioonisemiootiline fenomen".[1]

Timo Maran on uurinud bioloogilise mimikri teooriat ja semiootikat. Ta on kirjeldanud mimikrit kui kolmest osapoolest – mimeedist, modellist ja vastuvõtjast – koosnevat struktuuri, mis on ühtaegu kommunikatsiooniline ja ökoloogiline.[2] Tema uurimisvaldkondadeks on ka zoosemiootika, ökosemiootika, ökokriitika ja keskkonnakommunikatsiooni uuringud. Tema teadustöö lähtub biosemiootika teoreetilistest alustest (omailma mõiste, laskuv põhjuslikkus, keskkonna võimalused) ning Tartu semiootikakoolkonna traditsioonist (modelleerimine, dialoogilisus). Oma kirjutustes on ta toetanud multikonstruktivismi, mille kohaselt tähendused tekivad erineva keerukusastmega semiootilistes protsessides ning avalduvad sageli nende koosmõjus.[3] Uurides inimkultuuri piiridel olevaid märginähtusi, on Maran oluliseks pidanud avatud metoodikaid ja juhtumipõhiseid (ad hoc) lähenemisi, samuti konteksti ja mitteverbaalse semioosi rolli.

Timo Maran oli aastatel 2014–2019 ajakirja Biosemiotics kaaspeatoimetaja, ta toimetab raamatusarja "Elements in Environmental Humanities" (Cambridge University Press).

Teaduskirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 2008 "Mimikri semiootika" (Tartu Ülikooli kirjastus)
  • 2017 “Mimicry and Meaning: Structure and Semiotics of Biological Mimicry” (Springer)
  • 2020 "Ecosemiotics: The Study of Signs in Changing Ecologies" (Cambridge University Press)
  • 2022 "Ökosemiootika. Märgiuuringud ja ökoloogiline muutus" (Tlk. Ehte Puhang. Bibliotheca Scientiarum Vitae. Tallinna Ülikooli Kirjastus)

Toimetatud kogumikud

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 2000 "Tekst ja loodus" (koos Kadri Tüüriga, Eesti Kirjanduse Selts)
  • 2005 "Eesti looduskultuur" (koos Kadri Tüüriga, Eesti Kirjandusmuuseum)
  • 2011 "Readings in Zoosemiotics" koos Dario Martinelli ja Aleksei Turovskiga, DeGruyter Mouton)
  • 2012 "Semiotics in the Wild: Essays in Honour of Kalevi Kull on the Occasion of His 60th Birthday" (koos Kati Lindströmi, Riin Magnuse ja Morten Tønnesseniga, University of Tartu Press)
  • 2016 “Animal Umwelten in a Changing World. Zoosemiotic Perspectives" (koos Morten Toennesseni, Kristin Armstrong Oma, Laura Kiiroja, Riin Magnuse, Nelly Mäekivi, Silver Rattaseppa, Paul Thibaulti ja Kadri Tüüriga, University of Tartu Press)
  • 2017 "Aru saamise vägi. Kalevi Kulli mõtteid" (koos Riin Magnuse ja Silver Rattasepaga, Varrak).

Timo Maran kirjutab filosoofilise kallakuga loodusluulet.

  • 2001 "Põhjavesi" (Erakkond)
  • 2007 "Metsa pööramine" (Erakkond)
  • 2007 "Poeetiline punane raamat / Poetics of Endangered Species" (Ukraina Kultuurikeskus, Ajakirjade Kirjastus)
  • 2015 "Las ma ümisen" (Allikaäärne)
  • 2019 "Metsloomatruudus" (Elusamus)
  • 2023 "Ainult puudutused on" (Verb)

Lastekirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 2015 "Kodukakk, päevakoer ja teised" (Päike ja Pilv)

Tema isa on loodusfilmide režissöör ja operaator Rein Maran, ema filmimonteerija Margit Maran, vend zooloog Tiit Maran.

  1. Timo Maran Eesti Teadusinfosüsteemis Muuda Vikiandmetes
  2. Maran, Timo 2017. Mimicry and Meaning: Structure and Semiotics of Biological Mimicry. Berlin:Springer
  3. Maran, Timo 2017. Mimicry and Meaning: Structure and Semiotics of Biological Mimicry. Berlin:Springer.
  4. "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 9.12.2022.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]