Mine sisu juurde

Tiiu Kera

Allikas: Vikipeedia
Tiiu Kera
Tiiu Kera (2000)
Sünniaeg 21. juuli 1945 (79-aastane)
Württemberg
Sõjaväeline haridus Indiana Ülikool
National War College
Truudusvanne  Ameerika Ühendriigid
Teenistus Ameerika Ühendriikide õhuvägi
Teenistusaeg 1973–2002
Auaste kindralmajor

Tiiu Kera (sündinud 21. juulil 1945 Saksamaal Württembergis) on eesti päritolu Ameerika Ühendriikide erusõjaväelane, õhuväe kindralmajor.

Kera on ainus kindralohvitseriks tõusnud Eesti päritolu naine.[viide?] Ameerika Ühendriikide relvajõududes oli ta järjestikku 75. naiskindral, õhuväes 22. naiskindral.[1]

Lapsepõlv ja haridus

[muuda | muuda lähteteksti]

Tiiu Kera sündis Württembergis Balingeni põgenikelaagris. USA-sse saabus ta koos vanematega 1949. aastal[2] ja asus elama New Yorgi osariiki Rochesteri. Ta on öelnud, et Ühendriikides säilitas pere eesti keele ning kombed koos nende lähistel elava väiksearvulise eestlaste kogukonnaga.[3]

Sealsamas lõpetas ta 1963. aastal Gates-Chili keskkooli National Honor Society auhinnaga.[viide?] Pärast politoloogia erialal bakalaureusekraadi saamist Valparaiso Ülikoolist 1967. aastal,[4] asus Kera magistriõppesse Indiana Ülikooli Vene ja Ida-Euroopa Ajaloo Instituudis, mille lõpetas 1969.[4] aastal. Nii bakalaureuse- kui ka magistritöö teema oli seotud Baltimaade ja Nõukogude Liiduga.

Sõjaväeline karjäär

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1968 abiellus Kera Ühendriikide õhuväeohvitseri Browniga ja asus temaga koos Saksamaale, kus töötas aastail 1970–1973 USA õhuväe Euroopa peastaabis Wiesbadenis ajaloo osakonna toimetajana. Juba sel perioodil paistis ta oma kolleegide hulgas silma, pälvides 1970–1971 aasta saavutuspreemia (Special Achievement Award).

Aastal 1973 astus ta sõjaväeteenistusse ja ülendati 6. detsembril esimesse ohvitseri auastmesse kui lennuväe nooremleitnant. Pärast kaadriohvitseri õppe sooritamist Alabamas Maxwelli õhuväebaasis[4] anti Kerale 11. juunil 1976[viide?] tegevteenistuse õhuväe leitnandi auaste. Vastava patendi sai ta USA süsteemi kohaselt vakantsi tekkimisel 31. mail 1977. Leitnandi auastmes teenis ta ka Lõuna-Koreas.

Edasine haridustee viis kapten Tiiu Kera kõrgemasse lennuväekooli, mille täiendõppe programmi sooritas kaugõppijana 2. mail 1982. Haridust kindralstaabi ohvitserina jätkas kolonelleitnant Kera aastail 1987–1988 Washingtonis asuvas National War College'is. Seoses suundumisega luure- ja rahvusvaheliste suhete alale sooritas ta aastail 1990–1991 loengutsükli ja uurimistöö Harvardi Ülikooli rahvusvaheliste suhete keskuses, saades ka selle kaastööliseks.

30. juulil 1992 jäi edukalt selja taha erikursus diplomaatilise teenistuse julgeolekualase assisteerimise korraldajatele vastavas õppeasutuses Wright-Pattersoni õhuväebaasis Ohio osariigis. Samal aastal kuulus ta USA sõjaväelisse delegatsiooni, mis külastas Eestit, Lätit ja Leedut. Juulis 1993 nimetati kolonel Tiiu Kera USA sõjaväeatašeeks Balti riikides alalise asukohaga Vilniuses, kus ta teenis 1995. aasta augustini.

9. veebruaril 1995 ülendati Tiiu Kera brigaadikindraliks; vakantsi sai ta 1. augustil samal aastal, siirdudes strateegiliste jõudude staapi Offuti lennuväebaasis luureülemaks (Intelligence Director). Brigaadikindral Tiiu Kera oli esimene naine sellel ametikohal. Talle allus 600 tippkoolitusega spetsialisti.

1998. aasta 27. juulil ülendati Tiiu Kera kindralmajoriks ja määrati oktoobrist 1998 tööle Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA) Fort George G. Meade'is Marylandis, esmalt operatsioonide asedirektori staabiülemana (Chief of staff to the deputy director of operations). Seda ametit pidas ta 1999. aasta märtsini. NSA-s töötas ta ka sõjaväelise osakonna[5] operatsioonide ülema asetäitjaks (Assistant Deputy Director of Operations) tootmis- ja strateegilise küsimuste valdkonnas kuni määrati 17. novembril Central Security Service'i aseülemaks.[4]

1. veebruaril 2002 läks kindralmajor Tiiu Kera erru. Sel puhul sai ta tänukirja USA president George W. Bushilt,[5] õhuväeministrilt, õhuväe staabiülemalt ja Riikliku Julgeolekuagentuuri direktorilt.

Tiiu Kera vormi Ühendriikide õhuväe kindralmajorina hoitakse Eesti Sõjamuuseumi kogus.[6]

Hilisem elukäik

[muuda | muuda lähteteksti]

Õhuväest lahkumise järel on ta olnud Balti piirkonna ekspert Washingtonis paiknevas Strateegilise ja Rahvusvahelise Teaduse Keskuses.[7]

  • Defense Superior Service Medal koos tammelehtedega[4]
  • Defense Meritorious Service Medal[4]
  • Eeskujuliku teenistuse medal (Meritorious Service Medal) koos kolme tammelehtede kimbuga[4]
  • Air Force Commendation Medal koos tammelehtedega[4]
nooremleitnant (Second Lieutenant) 6. detsember 1973[4]
leitnant (First Lieutenant) 6. detsember 1975[4]
kapten 1. november 1982[4]
major 1. november 1982[4]
kolonelleitnant 1. märts 1985[4]
kolonel 1. oktoober 1989[4]
brigaadikindral 1. august 1995[4]
kindralmajor 27. juuli 1998[4]

Ta hobiks on noorusest saadik olnud käsitöö.[8][9] Muu hulgas on ta tegelenud tikkimisega.[10] Erilist huvi pakub talle Eesti rahvapärane käsitöö.[11][12]

Kera on öelnud, et noorena kadestas ta väliseestlasi, kes olid kodumaalt saanud kaasa võtta oma rahvarõivad ning unistas omalegi rahvariiete komplekti tegemisest.[9][3] 1993. aastal Eestis käies ostis ta omale Kadrina kihelkonna rahvarõivad, kuid tundis end võõra kihelkonna rõivastega ebamugavalt, mistõttu hankis Eesti käsitööliste abiga omale ema päritolu järgides uue Rapla kihelkonna rahvarõivaste komplekti, mille osad esemed valmistas ise. Hiljem on ta ise omale õmmelnud Kirbla kihelkonna rahvarõivad.[3]

  1. Luts, Kristjan. "Ülevaade eestlastest Ameerika Ühendriikide relvajõududes pärast Teist maailmasõda". Eesti Sõjaajaloo Aastaraamat. Tallinna Ülikooli Kirjastus. 2011 (1): 291.
  2. Liina Raudvassar (5. oktoober 2005). "Eestlanna võõramaa mundris". Eesti Kirik. Vaadatud 4. september 2024.
  3. 3,0 3,1 3,2 "Lood". MTÜ Rahvarõivas. Vaadatud 4. september 2024.
  4. 4,00 4,01 4,02 4,03 4,04 4,05 4,06 4,07 4,08 4,09 4,10 4,11 4,12 4,13 4,14 4,15 "MAJOR GENERAL TIIU KERA" (inglise keeles). Ameerika Ühendriikide õhuvägi. Vaadatud 4. september 2024.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  5. 5,0 5,1 Pekka Erelt (26. juuli 2007). "Eestlased sõdisid Ameerika mundris". Eesti Ekspress. Vaadatud 4. september 2024.
  6. "Vormikogu". Eesti Sõjamuuseum. Vaadatud 4. september 2024.
  7. "Väsimatu proua kindral". Eesti Ekspress. 19. mai 2005.
  8. Ave Rallmann (7. juuli 2013). "Erusõjaväelane Tiiu Kera külastas Pärnut". Naiskodukaitse. Vaadatud 4. september 2024.
  9. 9,0 9,1 Hanna Paal (11. juuli 2023). "Käsitöölaager tõi USA õhuväe kindralmajori viiendat aastat Viljandisse". Sakala. Vaadatud 4. september 2024.
  10. Agu Ets (1. detsember 2011). "Eesti käsitööde näitus Washingtonis". Eesti Elu. Vaadatud 4. september 2024.
  11. "Tiiu Kera, Author at Estonian World". Estonian World (inglise keeles). Vaadatud 4. september 2024.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  12. "USA erukindral tõi oma sõbrannad Eestisse käsitööd imetlema". Maaleht. 28. juuli 2011. Vaadatud 4. september 2024.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]