Tehnosiire

Tehnoloogiasiire (lühidalt ka tehnosiire, inglise technology transfer) on teadus- ja arendustegevuse tulemuste ülekandmine ehk siire ühest organisatsioonist teise (enamasti teadus- ja arendusasutusest ettevõttesse) eesmärgiga teadustulemuste edasiseks (tehnoloogiliseks) arendamiseks ja kommertsialiseerimiseks.

Tehnoloogiasiirdeks võib laiemas tähenduses nimetada ka igasugust teadmiste, tootmismeetodite, tehnoloogiate ja ressursside vahetamist erinevate organisatsioonide vahel, mille tulemusena tagatakse uute teadmiste ja tehniliste uuenduste leviku protsess. Selles laiemas tähenduses kasutatakse ka mõistet ´teadmiste siire` ehk ´teadmussiire´. Teisisõnu on teadmus- ja tehnoloogiasiire protsess, milles intellektuaalne kapital ja oskusteave liiguvad teadus- ja arendusasutuste, ettevõtete ja innovatsiooni tugistruktuuride vahel eesmärgiga luua ja arendada turusuutlikke tooteid ja teenuseid.

Tehnoloogiasiire on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) tervikliku süsteemi lahutamatu osa.

Tehnoloogiasiirde protsess

Tehnoloogiasiirde protsessi tüüpilised etapid on:

• Uute tehnoloogiate väljatöötamine
• Tehnoloogiate kaitsmine intellektuaalse omandi kaitse meetoditega nagu näiteks patenteerimine
• Kommertsialiseerimisstrateegiate määratlemine nagu näiteks tehnoloogia turustamine ja litsentseerimine juba tegutsevatele ettevõtetele või uue iduettevõtte (inglise start-up company) või kõrvalettevõtte (inglise spin-off company) loomine tehnoloogia väljaarendamiseks ja turustamiseks.

Tehnoloogiasiire võib toimuda lisaks litsentsilepingutele ka toodangu allhanke, ühistes tehnoloogiaprojektides osalemise, kliendi ja koostööpartneri personali väljaõppe, osutatud testimis-, analüüsi- ja konsultatsiooniteenuste, töötaja(te) tähtajaliselt ettevõttesse tööle suunamise jms kaudu.

Tehnoloogiasiirdel on kaks peamist suunda:

1. Väljast-sisse – ettevõte omandab tehnoloogia välisest allikast nagu teadus- ja arendusasutuselt, teiselt ettevõttelt või eraisikult.
2. Seest-välja – teadus- ja arendusasutus või ettevõte kommertsialiseerib oma tehnilise oskusteabe partneritele või klientidele.

Tehnoloogiasiire võib toimuda ühe riigi siseselt või rahvusvaheliselt. Rahvusvahelise tehnoloogiasiirde kasvu põhjusteks on globaliseerumine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate areng ning inimeste mobiilsuse üldine kasv. Tehnoloogiasiire toimub pidevalt kõrgelt arenenud turgude ja arenevate või siirdeturgude vahel. Rahvusvahelise tehnoloogiasiirde puhul eristatakse erinevaid n-ö mudeleid:

• Migrandi mudel – keskendub ajude ehk oskustööjõu sissetoomisele teistest maadest.
• Riistvara mudel – põhirõhk tööstusseadmete massilisel impordil.
• Tarkvara mudel – põhineb tehnoloogilise informatsiooni omandamisel (litsentside, patentide, tehnoloogiate, oskusteabe jms ostmisel).
• Kapitali mudel – mudeli tähelepanu keskmes on välismaiste otseinvesteeringute sissetoomine.

Sageli kohandab tehnoloogia saaja algset ideed ning lisab omapoolseid lahendusi kohaliku turu jaoks. Tehnoloogiasiire toimub enamasti teadus- ja arendusasutusest ettevõttesse, ent see võib toimuda ka ettevõtete vahel. Sageli on väiksematel ettevõtetel keeruline leida parimat antud valdkonna tehnoloogiat. Ettevõtted, mis teevad omavahel tihedat koostööd, omavad sageli ühist tehnoloogilist platvormi. Kui üks ettevõtetest valib ja rakendab enda jaoks sobiva tehnoloogia, siis tihtipeale võtavad teised ettevõtted antud tehnoloogia üle.

Teadus- ja arendusasutused, sh ülikoolid, tegelevad tehnoloogiasiirdega, ehkki see ei ole nende põhitegevus, erinevatel põhjustel:

• Uute teadmiste, avastuste ja leiutiste tunnustamine
• Riiklike poliitikate ja arengukavade eesmärkide saavutamisse panustamine
• Atraktiivsuse tõstmine tööandjana kõrgtasemel teadustöötajate värbamiseks (sh rahvusvaheliselt)
• Kohaliku majanduse ja ettevõtluse toetamine, sh ülikoolide nn kolmanda missiooni täitmine
• Lisarahastuse saamine ettevõtetelt teadus- ja arendustegevuseks
• Litsentseerimistulude suurendamine, et toetada teadus- ja õppetööd

Tehnoloogiasiirde toetamiseks loovad teadus- ja arendusasutused, aga ka teadust rahastavad organisatsioonid, riigid ja ka riikide ühendused sageli spetsiaalseid (all)üksusi. Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse juurde on loodud ka tehnoloogiasiirde üksuste võrgustik, millesse 2018. aastal kuulus 25 organisatsiooni 15 liikmesriigist. Euroopa Investeerimisfond on samuti võtnud tehnoloogiasiirde edendamise üheks oma ülesandeks. Eestis on tehnoloogiasiirde toetamine riiklikul tasandil Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse üks ülesandeid. Eesti ülikoolidest on tehnoloogiasiirde üksus loodud näiteks Tallinna Tehnikakõrgkoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis .

Tehnoloogiasiirde toetamise programmid Eestis

Spinno programm (2004–2006)

Spinno programm loodi «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi aastateks 2004–2006» meetme nr 2.3 «Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine» ühe osana. Spinno programmi eesmärk oli teadmiste ja tehnoloogiasiirde tegevuse jätkusuutlikkuse tõstmine Eesti teadus- ja arendusasutuste ning rakenduskõrgkoolide strateegilise ülesandena (võrdsetel alustel õppe- ja teadus- ja arendustööga). Tehnoloogiasiirde üksusi finantseeriti baasfinantseerimise alusel ning täiendavalt eriprojektide raames. Spinno programmi koordineeris Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Programmi rakendusüksuseks oli Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Spinno programm (2007–2013)

Spinno programm loodi Spinno programmi jätkuna «Riiklike struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013» ja sellest tuleneva «Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime» eesmärkide elluviimiseks. Meetme üldeesmärgiks oli teadmiste- ja tehnoloogiasiirde funktsiooni jätkusuutlikkuse tõstmine Eesti teadus- ja arendusasutuste ning rakenduskõrgkoolide strateegilise missioonina võrdsetel alustel õppe- ning teadus- ja arendustööga. Tehnoloogiasiirde üksusi finantseeriti baasfinantseerimise alusel ning täiendavalt eriprojektide raames. Programmi rakendusüksuseks oli Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Tehnoloogia arenduskeskuste (TAK) programmid (2004–2022)

Tehnoloogia arenduskeskuste loomise ja toetamise ajendiks oli ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste vähene koostöö, mida peetakse Eestis üheks olulisemaks tehnoloogiasiiret pärssivaks teguriks.

Tehnoloogia arenduskeskus (TAK) on ülikoolide ja ettevõtete pikaajalisele koostööle orienteeritud eraõigusliku äriühinguna tegutsevad teadus- ja arendusasutused, mis on loodud avaliku sektori kaasabil. TAKides tegeletakse olemasolevate tehnoloogiate arendamisega ning uute ja innovaatiliste tehnoloogiliste lahenduste otsimisega.

Esimene TAKide toetamise programm loodi ja esimesed TAKid alustasid tegevust 2004. aastal. TAKide toetamise teine meede käivitati «Riiklike struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013» ja sellest tuleneva «Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime» eesmärkide elluviimiseks. Meetme üldeesmärgiks oli ettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine ettevõtjate ja teadusasutuste vahelise strateegilise teadus- ja arendustegevuse alase koostöö tugevdamise kaudu vastavalt Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiale 2007–2013 «Teadmistepõhine Eesti». TAKide toetamise kolmas meede käivitati "Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020" prioriteetse suuna "Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus" meetme "TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (IKT tervis ressursid) arendamiseks" tegevuse "Riigi rahastatavad koostööstruktuurid (näiteks klastritele ja tehnoloogia arenduskeskustele)" eesmärkide elluviimiseks. TAKide kolmanda programmi eesmärgiks on koondada ettevõtjate ning teadusasutuste kompetentse ja ressursse ning suurendada majandusliku lisandväärtuse loomisele suunatud rakendusuuringute kvaliteeti ja mahtu. Lisaks loodetakse selle programmi abil suurendada ettevõtluse vajadustele orienteeritud teadus- ja arendustöötajate arvu ja nende mobiilsust ettevõtjate ja teadusasutuste vahel. TAKide toetamist koordineerib Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Programmi rakendusüksuseks on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Aastatel 2004–2022 on TAKide programmist rahastatud kuut TAKi:

• AS Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus (rahastusperiood 2004–2022)
• OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus (2004–2022)
• OÜ ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskus (2004–2022)
• Tarkvara Tehnoloogiate ja Rakenduste Arenduskeskus OÜ (2009–2022)
• Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS (2009–2022)
• Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogiate Arenduskeskus IMECC OÜ (2009–2022)
• Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus AS (rahastusperiood 2004–2015. Ettevõte lõpetas tegevuse 2017).
• Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskuse AS (rahastusperiood 2005–2015. Ettevõte lõpetas tegevuse 2016).

2013. aasta jaanuari lõpust kuni 29. jaanuarini 2018 tegutses Eestis tehnoloogiasiirde toetamiseks ka Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ühisel initsiatiivil asutatud MTÜ Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus (EITK). EITK osutas ettevõtetele suunatud intellektuaalomandit puudutavaid (sh endise Patendiinfo Keskuse) teenuseid. Alates 2018. aasta kolmandast kvartalist võttis EITK teenuste osutamise üle Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Välislingid

• Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 "Teadmistepõhine Eesti"
• Eesti Konjunktuuriinstituut, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime 2017. Aastaraamat. Tallinn, märts 2018
• Jürgenson, Anne, Teadus- ja arendustegevuse finantseerimise programmi mõjude hindamine.– PRAXISe Toimetised Nr 36. Oktoober 2007