Teenindus

Teenindus ehk teenindussfäär ehk tertsiaarne sektor ehk teenindussektor on majandussektor, kus osutatakse teenuseid.

Ülejäänud kaks majandussektorit on sekundaarne sektor ja primaarne sektor.

Teenindussektori olemus ja iseloomulikud jooned

Teenindussektor hõlmab palju inimtegevuse valdkondi, mille ühisjooneks on teenuseosutamine. Teenustena võib käsitelda iga tegevust, kus inimene panustab oma aega, teadmisi ja oskusi töösse, mis ei loo ainelist kaupa, kuid annab kliendi jaoks väärtusliku tulemuse muul moel.

• Teenindussfääris pakutavaid teenuseid saab jaotada kahel viisil:
  1. Sihtrühma järgi:
     • äriteenusteks – teenused, mis on mõeldud riigiasutustele ja ettevõtetele. Näiteks tänavapuhastus või kaubavedu;
     • isikuteenusteks – teenused, mis on suunatud eraisikutele. Näiteks teater, juuksur või tervisekindlustus.
  2. Teenuseosutaja järgi:
     • avalikeks teenusteks – teenused, mida osutavad riik või omavalitsus ja neid pakutakse kas maksumaksjalt varem kogutud raha arvelt tasuta või siis mingi tasu, näiteks riigilõivu eest. Avaliku sektori teenused on näiteks riigi- ja korrakaitse, riigivalitsemine, üldharidus ja tervishoid.
     • erasektori teenusteks – teenused, mida osutavad üksikisikud või ettevõtted ning mille eesmärk on teenuseosutajale tulu teenida. Näiteks autopesu või massaaž.

Grimeerija on teenindussektoris töötav inimene

Teenindussektori iseloomulikud jooned

• Teenindussektoris tegeldakse vahetult inimesega, näiteks nagu arst tegeleb patsiendiga.
• Masinaid ja tööriistu kasutatakse teenindussektoris vähesel määral.
• Teenindussektor sisaldab suures koguses tehinguid ja paberitööd, kuid tulu on tehingu pealt suhteliselt väike.
• Kvaliteet on teenindussektoris vähem käegakatsutavam ja tavaliselt on koguse määramine palju raskem kui tööstussektoris.
• Vigade tegemise oht on suurem kui tööstussektoris.
• Kliendid on otseselt kaasatud teenuse tootmisprotsessi.
• Suur rõhk on inimfaktoril.
• Teenindussektoris pakutavad teenused on mittemateriaalsed, enne osutamist raskesti demonstreeritavad ning formeeruvad alles teenindusolukorras ja ei pruugi oma vormi säilitada.

Teenindusharud ja teeninduse roll majanduses

Enamikus Euroopa riikides on teenindav majandus muutunud juhtivaks majandussektoriks. Arenenud riikides töötab seal 70–80% hõivatutest ja selles sektoris luuakse kõige rohkem uusi töökohti. Tertsiaarne sektor on oma allharude poolest kõige mitmekülgsem majandussektor. Kui 1970. aastatel domineerisid teenuste koguekspordis veondus ja puhkemajandus, siis praegu on teenustevahetus mitmekesistunud, esikohale on tõusnud äriteenused ja eriti finantsteenused, mis on ühtlasi ka infoühiskonna tunnussektoriks. Maailma suurim teenuste eksportija on USA.

Teenindusharud

• Haridus
• Tervishoid, iluteenused ja sotsiaalkindlustus
• Riigivalitsemine ja riigikaitse
• Sideteenused ehk kommunikatsiooniteenused
• Kommunaalteenused
• Kaubandus, majutus ja toitlustus
• Finantsteenused
• Transport
• Ehitus
• Äriteenindus
• Puhketeenused, kultuuriteenused ja turism
• Meelelahutustööstus

Teenindussektori areng

Majanduse arenedes on teenindusettevõtete tähtsus aina suurenenud. Teenindussektori osakaal hakkas suurenam 1960. aastatel ja teenindusmajandusele üleminek on ka üks postindustriaalse ühiskonna tunnuseid. Enamikus lääneriikides muutus teenindussektor majanduses domineerivaks 1980. aastatel. Teenindusmajandus on kasvamas kõikjal, mitte ainult lääneriikides. Sellise muutuse põhjuseid on olnud mitmeid, näiteks inimeste sissetulekute tõus, naiste hõivemäära suurenemine, demograafilised muutused ja linnastumine. Samal ajal on täheldatud, et suhteliselt samal arengutasemel olevate riikide teenindussektori osakaal võib olla küllaltki erinev. Selle üheks põhjuseks on peetud erinevat institutsionaalset raamistikku ning tööjõu oskuste mittevastavust teenindussektoris vajaminevatele. Teenused on domineeriv jõud kogu majanduses ja seetõttu tuleb nende arendamisele pöörata suurt tähelepanu.

Teenindussektor Eestis

Eesti sisemajanduse kogutoodangus suurenes teenindussektori osatähtsus oluliselt Eesti taasiseseisvumise esimestel kümnenditel (1990–2000), mil primaarsektori osatähtsus vähenes 16%-lt 5%-le, sekundaarsektor omakorda vähenes 40%-lt ligikaudu 20%-le ning väljatõrjutud sektorid asendusid tertsiaarsektoriga. Teenindussektor oli 2013. aasta seisuga kõigis Eesti maakondades suurima osatähtsusega majandussektor ja selles sektoris hõivatute osakaal moodustas 65,5% tööga hõivatutest. Statistikaameti andmetel on 2013. aastal teenindussektoris töötavate inimeste osakaal suurim Harjumaal, kus tertsiaarsektori hõivatuid on 73,1% kõigi maakonna hõivatutest. Väikseim on see Saaremaal, kus teenindusega on hõivatud 42,5% tööjõust

Eestis on teenindussektor pärast taasiseseisvumist kasvanud kiiresti. Üheks põhjuseks on üleminek plaanimajanduselt turumajandusele – plaanimajanduse tingimustes arendati ülemäära forsseeritult tööstust ja põllumajandust. Teise põhjusena saab välja tuua Eesti riigi avatumaks muutumise. Tänu sellele on suurenenud Eestit külastavate turistide arv ja kaubavahetus lääneriikidega; veoteenuste kasvuga on kaasnenud ka muude teenuseliikide areng.

Vaata ka

• Primaarne sektor
• Sekundaarne sektor
• Kvaternaarne sektor
• Viies sektor
• Teeninduskeel