Tartu raekoda

Tartu raekoda
Üldandmed
Asukoht	Tartu kesklinn, Raekoja plats
Stiil	barokk
Ehituse algus	1782
Ehituse lõpp	1789
Renoveeritud	2001
Aadress	Raekoja plats 1A, 51007 Tartu
Koordinaadid	58° 22′ 48″ N, 26° 43′ 18,4″ E
Tehniline ülevaade
Korruseid	3
Projekt ja ehitus
Arhitekt	ehitusmeister Johann Heinrich Bartholomäus Walther, Rostockist

Raekoja plaan, Johann Christoph Brotze, 1782

Tartu raekoda on Tartu rae, linnavalitsuse ja linnavolikogu ajalooline ametihoone.

Tartu raekoja hoone asub Tartu vanalinnas Raekoja platsil. Raekoja ette jääb Raekoja plats, mis piirneb Vabaduse puiesteega, ning raekoja vastas on üle Emajõe viiv Kaarsild. Raekoja tagant möödub Ülikooli tänav, mille taha Toomemäe nõlvale jääb Pirogovi park, Raekoja nurga juurest tõuseb aga mäkke Lossi tänav.

Tartu linnavalitsuse kõrval tegutsevad Tartu raekojas Terve Pere Apteegi Apotheka apteek ning Tartu linnavalitsuse infopunkt ja sihtasutuse Tartumaa Turism Tartu külastuskeskus, kus 2015. aastani paiknes Tartu Linnamuuseumi püsinäitus "Aeg ja Tartu linna valitsemine". Külastuskeskuse koridoris vahetuvad ajutised näitused. 2015. aastal rajati külastuskeskuse kõrvale Smart City Labi ja teaduskeskuse Ahhaa esindus. Raekoja III korruse saalis korraldatakse kontserte. Varem on hoones olnud ka Tartu Linna Panga ruumid, vaekoda ja raevangla.

Tartu raekojahooned

Sõdade ja tulekahjude tõttu on Tartu keskaegsest vanalinnast säilinud vaid paar üksikut hoonet. Tartu keskaegne raekoda hävis 1600–1611 aastate Rootsi-Poola sõjasjas 1601. aastal. 1625. aastal asus raekoda Küütri ja Rüütli tänava nurgal ökonoom Georg Schenkingi majas, 1642. aastal koliti Tartu raad vaekoja juurdeehitusse. Vana raekoda hävis täielikult 1661. aasta paiku, kuid Rootsi võimud alustasid uue raekoja ehitamist 1688. aastal Paul von Esseni plaani järgi ning esimene ametlik koosolek peeti uues valminud hoones 1. septembril 1693. Raehoone asus tänapäeva raekojast veidi lõuna pool. Raehoone oli ehitatud peamiselt maakivist, kivikatuse keskel seisis kuuekandiline galeriiga torn, keldris asus vangla, esimesel korrusel vastu turuplatsi poed ning ülemisel korrusel olid linnaasutused ja raetuba. Rootsiaegse raekoja purustasid venelased 1708. aastal, kuna Vene-Poola vahel sõlmitud lepingu järgi pidi Liivimaast saama Rzeczpospolita valdus. Müürid ja enamik säilinud maju lasti õhku, samuti küüditati Venemaale Vologdasse Tartu linnakodanikud. Varemetesse ehitatud ajutine puidust raekoda hävis 1775. aasta Tartu tulekahjus.

Ehituslugu

Tartu raekoda on Tallinna raekojaga võrreldes suhteliselt uus: see ehitati 1782–1789. Raekoja projekti tegi Rostockist pärit ehitusmeister Johann Heinrich Bartholomäus Walther. Hoone on eklektiline, selles võib näha kolme arhitektuuristiili.

Kolmekorruseline, kõrge kelpkatuse ja haritorniga raekoda esindab oma põhikujus Madalmaade barokse linnapalee traditsiooni (samas stiilis on ka Narva raekoda). Peafassaadi viiluvälja ehib rokokoostiilis kartušš, seinte kujunduses ja interjööris valitseb aga varaklassitsism.

Tartu raekoja arhitektuur on erinevate suundumuste sümbioos, kannab 1775. aasta suurele tulekahjule järgnenud ülesehitusperioodi iseloomulikke jooni. Selle arhitektuuriline lahendus sarnaneb linnapalee omaga. On näha Baieri arhitektuurikultuuri mõjutusi üldkavatises, ruumiprogrammis ja ka interjööride dekoori kavandites.

Eksterjöör

Hoone on kaheksateljeline, kõrge kelpkatusega (Baltimaade jaoks valmistati eriprojekte, milles arvestati traditsioonilise kõrge katusega) ja eenduva keskrisaliidiga. Raekoda rajati haavapuust alusparvele, kuna pinnas oli soine. Arhitekt Johann Heinrich Bartholomäus Walther pakkus kaks fassaadi projekti. Üks nendest oli dekoorirohke (vanikute ja urnide motiiv) raekoda, mille astmikfrontoonil asus kell. Valiti aga teine, kartušimotiiviga kolmnurkfrontoonil ja kellatorniga lahendus. Kolmikjaotust rõhutavad paarisliseenid ning pilastrid hoone ja keskrisaliidi servadel. Kuubilise ehituskehandi rusteeritud soklikorrus on eraldatud ülakorrusest eenduva graniitsimsiga. Keskrisaliiti kroonib kolmnurkne ehisviil, akende kohal paiknevad kaarfrontoonid. Viiluväja ovaalakna (nn härjasilma) kilpornament kujutab konnakarpi. Klassitsistlikus stiilis kahetiivalise ukse on valmistanud tisler Adam Filip Paul. Seda kaunistavad girlandid, vanikud ja akantuserosetid. Vastavalt ehitusdokumentatsioonile on alust arvata, et Paul oli kogu hoone juures tislermeistriks. Toomemäe poolne fassaad on peaaegu sama esinduslik, kui peafassaad.

Ažuurne, laternakujuline haritorn on neljast küljest lahtise galeriiga ja sellest kerkivate kiivripaisutustega. Esimene aste on barokselt vormitud katus. Kuppelkiivrit kaunistavad neli vaasi iga galerii kohal. Teine aste on sibulakujuline. Tornilaterna balustraad ning neli dekoratiivvaasi tornikaartel on treialmeister H. W. Möhlbergi töö. Torni tippu paigutatud kuuli, tuulelipu ja tähe kuldas vöötegija meister N. W. Braunschweig. Seda tüüpi tornikiivrid olid levinud 18. sajandi alguses saksa katoliiklike kirikute seas.

Torni raekojapoolsesse külge paigaldati 1789. aastal kell. Selle valmistas rändkellassepp Benjamin Politour, kes töötas hiljem ka ülikoolis mehaanikuna. 1805. aastal paigaldati ülikooli soovil kella numbrilaud ka raekoja Toomemäe-poolsele küljele, et üliõpilased jõuaksid õigel ajal loengusse. 1913. aastal telliti Saksamaalt uus kell. See valmistati käsitsi firmas J. F. Weule Turmuhren Fabrik ja pandi üles 1913. aasta augustis.

Interjöör ja ruumijaotus

Kujunduses peegelduvad hoone funktsioon nii administratiiv- (linnapaleelik fassaad ja pidulik raesaal) kui ka kohtuhoonena (trööstitud vanglaruumid soklikorrusel ja keldris).

Keldris asusid lubja- ja puukeldrite kõrval üksikkongid. Vangikongide vahel kulges lahtine kloaak, kuhu suubusid mustusekanalid. Ka soklikorrusel asusid vasakus tiivas vangikambrid, need olid saksa soost kodanikele. Paremal, tänapäeva apteegi ruumides, paiknes vaekoda, mis meenutas põhja- ja lõunafassaadi ühendavat koridori. Sinna oli võimalik sisse sõita koormatega läbi laia portaali Toomemäe-poolses fassaadis. Samal pool ruumides asus materjaliladu ning koht vangivalvurile, peatrepi kõrval oli köök.

Soklikorrusel puudub vestibüül (peaportaalist sisse astudes näeme kohe teisele korrusele viivat graniidist astmetega treppi), mis rõhutab korruste funktsionaalset eraldatust ka sisekujunduses. Laed on võlvitud, kuid need ei mõju sarnaselt keskaegsetega raskena või konstruktiivsena, võlve on kasutatud arhitektuurilise lahendusena. Teist korrust kaunistavad koridorides rist- ja ruumides radiaalvõlvid, mis loovad huvitava valguse-varju mängu, ja laemaalingud. Kohtutoad ja bürgermeistri vastuvõturuum oli planeeritud mõlemalt poolt koridori.

Kolmanda korruse keskel asusid võlvitud arhiivruumid. Paremasse tiiba on ehitatud klassitsistliku sisekujundusega raesaal – raekoja kõige pidulikum ruum. Ruumi seinad on õrnrohekat värvi, neid kaunistavad kunstmarmorist tahveldised ja raamistavad lihtsad stukkliistud. Nende vahel sügavad põrandani ulatuvad aknaorvad on rokokoole omane lehtlamotiiv, kuid rangelt tahvliteks liigendatud seinapinnad on juba iseloomulikud klassitsismile, samamoodi nagu ka nendele stukist modelleeritud drapeeritud ripprätikud. Supraporti, lambrii ja aknapealsed ristkülikukujulised dekoratiivpinnad on kaunistatud loorberi- ja roosivanikutega ning rosetikestega. Rosetid, girlandid, draperiid ja teised ornamendid valmisid J. H. B. Waltheri stukitöökojas. Vaasiga kaunistatud kahhelahi pärineb 19. sajandist (pottseppmeister Grossmann).

Hilisemad muutused

Eberhard Krausi sulejoonistus Tartu tudengielust 19. sajandil

Enim remonti vajanud oli torn (1827, 1890, 1979) ja kell. 1833. aastal sai raekoda uue värvkatte – ookri ja indigo kombinatsioon (1970. aastatel taastati originaalvärv). 1885. aastal asendati kivikatus plekk-katusega. 19. sajandil likvideeriti soklikorrusel asunud vaekoda. Esialgu olid ruumid vahtkonna kasutuses. 20. sajandil (1922) rajati sinna apteek. Sama korruse vasaku tiiva ja keldri ruumid olid Tartu Linna Panga kasutuses. 1931. aastal A. Podtschekajevi projekti järgi asendati pangaruumides vaheseinu kaartega; ehitati kinni apteegi ühendus teiste ruumidega. 1984. aastal muudeti kolmeastmeline trepp viieastmeliseks ning tehti esimese korruse treppi lühemaks. Arhitekt oli T. Org. 1980. aastal uuendati katust. Samal aastal restaureeriti raesaal (tööd jätkusid 2003). Kümme aastat hiljem alustati vundamentide kindlustamisega. Klassitsistlikus stiilis välisust restaureeriti aastal 2000 ning järgmisel aastal sai raekoda endale 18 kella, mis mängivad kellamängu. Kahe vana kella asukoht muutus.

Arhitektuuriline tähtsus

Uisutajad Tartu raekoja ees 2023. aasta detsembris

Tartu raekoda on Eesti arhitektuuri pärl. Hilisbaroki mängulisus ja varase klassitsismi rangus, mis siiski võimaldab endiselt vormide õrnust, sulasid selles hoones kokku. Selles keerulises arhitektuuritraditsiooni muutumise olukorras tuleb pöörata erilist tähelepanu arhitekti tööle, kes suudab kahe stiili vahel manööverdada. Selline osavus pole pelk juhus. Olles müürimees ja arhitekt ühes isikus, täiendas Walther oma teadmisi ulatusliku raamatukogu abil, tema valduses oli 124 köidet raamatuid. Tööjõust areneva talendi kasuks räägivad tema varaloendis olnud 703 vasegravüüri. Vaatamata muutustele ja kitsastele rahalistele oludele kinkis Walther Tartu elanikele lossi, mis troonib küll majesteetlikult hoonete üle, kuid sobib samas ideaalselt linnakeskkonda. Palee pole mõeldud kuningatele, vaid tavalistele inimestele. See on tõhusa ajutöö monument, milles on kajastatud ülikoolilinna vaim.

Raekoja kellad

2001. aastal paigaldati raekoja torni kellamäng, mis võimaldab esitada mitmesuguseid meloodiaid. Iga päev mängivad raekoja kellad Raimond Valgre "Tartu marssi". 18 kellast koosnev kariljon valmis Saksamaal Karlsruhe kellatehases ja maksis 700 000 krooni (45 tuhat eurot), selle paigaldas tehase kellameister Günter Granz. Alles jäid ka kaks vana kella. 2018. aastal tellis Tartu linn raekoja kellamängu täiendamiseks Hollandi kuninglikust valukojast 16 uut kella. Et need kõlaksid veatult kokku seniste, Karlsruhe tehases valmistatud kelladega, lasti Hollandi meistritel ka 18 saksa kella ümber häälestada.

Pildigalerii

• 
  Tartu raekoda 1910. aasta paiku
• 
  Tartu raekoda 1925. aastal
• 
  Tartu raekoda 2009. aastal
• 
  Tartu raekoda 2014. aastal
• 
  Tartu raekoda nähtuna Toomemäe nõlvalt (2018)
• 
  Tartu raekoja tagakülg 2021. aastal

Tartu raekoda 2012

Kirjandus

• Helmi Üprus "Tartu raekoda" Tallinn: Eesti Raamat, 1984.
• H. Ruusmaa "Tartu raekoja ehituslugu" – Rmt: "Tartu ja kultuur" Tln: Eesti Teaduste Akadeemia kodu-uurimise komisjon, 1990, lk 87–95.

Välislingid

• Tartu raekoda Tartu linna kodulehel
• Kaur Alttoa Voldik Tartu raekojast (PDF, maht 540 kB)
• Tartu raekoda kultuurimälestiste riiklikus registris
• Ene Puusemp "Tartu raekoja ehitasid saksa meistrid" Postimees, 16. detsember 1998 (intervjuu Udo Tiirmaaga)
• Jaan Olmaru "Tartu raekoda muutub advendikalendriks" Tartu Postimees, 4. november 2010