Tartu–Valga raudteelõik

Tartu–Valga raudteelõik
Üldist
Seis	Kasutusel
Asukoht	Eesti; (Tartumaa ja Valgamaa)
Alg- ja lõpp-punkt	Tartu; Valga
Kasutusel olevate jaamade ja peatuste arv	13
Rööpapaaride arv	1
Opereerimine
Avati	1887
Omanik	Eesti Raudtee
Operaator(id)	Elron, Operail
Tehniline
Raudtee pikkus	82,5 km
Rööpmelaius	1520 mm (laiarööpmeline)
Elektrifitseeritud	Ei
Kiirus	Kuni 120 km/h
Peatused
	Tartu – 0,0 km; Aardla – 2,0 km; Variku (Rongid ei peatu) – 4,2 km; Ropka - 9,0 km; Aiamaa (Rongid ei peatu) - 12,8 km; Nõo - 15,3 km; Tõravere - 19,8 km; Vapramäe (Rongid ei peatu) - 21,4 km; Peedu - 23,1 km; Elva - 25,3 km; Uderna (Rongid ei peatu) - 31,9 km; Palupera - 37,4 km; Aakre (Rongid ei peatu) - 43,3 km; Puka - 47,3 km; Mägiste - 51,8 km; Pikaantsu (Rongid ei peatu) - 55,2 km; Keeni - 59,5 km; Mõneku (Rongid ei peatu) - 65,7 km; Sangaste - 69,3 km; Tõlliste (Rongid ei peatu) - 72,3 km; Raavitse (Rongid ei peatu) - 75,0 km; Valga - 82,5 km
	Tartu – 0,0 km; Aardla – 2,0 km; Variku (Rongid ei peatu) – 4,2 km; Ropka - 9,0 km; Aiamaa (Rongid ei peatu) - 12,8 km; Nõo - 15,3 km; Tõravere - 19,8 km; Vapramäe (Rongid ei peatu) - 21,4 km; Peedu - 23,1 km; Elva - 25,3 km; Uderna (Rongid ei peatu) - 31,9 km; Palupera - 37,4 km; Aakre (Rongid ei peatu) - 43,3 km; Puka - 47,3 km; Mägiste - 51,8 km; Pikaantsu (Rongid ei peatu) - 55,2 km; Keeni - 59,5 km; Mõneku (Rongid ei peatu) - 65,7 km; Sangaste - 69,3 km; Tõlliste (Rongid ei peatu) - 72,3 km; Raavitse (Rongid ei peatu) - 75,0 km; Valga - 82,5 km

Tartu–Valga raudteelõik on raudtee Eestis.

Raudteeliinil sõidavad kaubarongid ja Elroni reisirongid liinil Tartu–Valga.

Reisiliiklus

Liinil Tartu–Valga sõidab päevas mõlemal suunal kolm (alates 2015 a.) reisirongi.

Kuni 1. juulini 2008 oli kasutusel ka Edelaraudtee opereeritav Tartu–Elva raudteeliin, mida raudtee remondijärgsel taasavamisel (30. detsember 2009) enam ei avatud.

Peatused

Tartu
Aardla
Variku (endine peatus)
Ropka
Aiamaa (endine peatus)
Nõo
Tõravere
Vapramäe (endine peatus)
Peedu
Elva
Uderna (endine peatus)
Palupera
Aakre (endine peatus)
Puka
Mägiste
Pikaantsu (endine peatus)
Keeni
Mõneku (endine peatus)
Sangaste
Raavitse (endine peatus)
Valga

Pildid

Elva jaam
Aakre peatus ja ootepaviljon (2006)
Edelaraudtee reisirong Puka jaamas (2013)
Puka jaam vaatega raudteeülesõidult, esiplaanil endine pöörmeseadja putka

Ajalugu

Balti raudtee Tartu–Valga raudtee avati kõrvalharuna 1887. aastal, kui 1877. aastal avatud Tapa–Tartu raudteega tekkis vajadus pikendada senine raudtee Valgani, kus seda sai ühendada ehitatava Riia–Pihkva raudteega.
1889. aastal avati rongiliiklus Riia–Pihkva raudteel ja selle Eesti osal Valga–Petseri raudteel. ^[2] Paljud peatuskohad ja jaamad tekkisid pärast 1887. aastat seoses rongiliikluse tihenemisega.
1888. aastal algas rongiliiklus Tartu Valga ja Riia vahel.
Raudtee Tartu–Valga 81 3/4 versta pikkusel raudteelõigul olid raudteejaamad ja peatused: Tartu raudteejaam → 25 versta ← Uderna raudteepeatus → 24 1/4 versta ← Kuigatsi → 22 1/4 versta ← Telliste → 22 1/4 versta ← Valga raudteejaam
Raudtee Tartu–Valga–Riia 236 1/2 versta pikkusel raudteelõigul olid raudteejaamad ja peatused: Tartu raudteejaam → 25 versta ← Uderna raudteepeatus → 24 1/4 versta ← Kuigatsi → 22 1/4 versta ← Telliste → 22 1/4 versta ← Valga raudteejaam → 8 versta ← Kulpi → 8 versta ← Strenči → 21 1/4 versta ← Valmiera raudteejaam → 20 versta ← Lenči → 18 3/4 ← Cēsis → 14 ← Ramotzky ← 14 ← Sigulda → 24 ← Ropaži → 2131/2 versta ← Riia raudteejaam.
1893. aastal riigistati Eestimaa kubermangus tegutsenud Balti raudtee ja Riia–Pihkva raudtee liideti Balti raudteega, 1907. aastal Balti raudtee ja Peterburi–Varssavi raudtee ühendamisel moodustati Loode raudtee.
1920. aastate alguses tekkis Tartu ja Elva vahel vajadus parema reisirongiühenduse järele. 1922. aastal käidi välja idee lahendada probleem nimetatud lõigu elektrifitseerimisega, kuid ideest kaugemale ei jõutud.
1941. aastal ehitasid sakslased raudtee ümber senise 1524 mm rööpmelaiuse asemel "normaalrööpmeliseks" (1435 mm).
1944. aasta sügisel naelutasid Punaarmee raudteeväeosad enamiku Eesti laiarööpmelistest raudteedest tagasi endisele laiusele (1524 mm).
1991. aasta juulist lasti käiku Tartu–Palupera vaheline automaatblokeering ja kaks aastat hiljem samas dispetšertsentralisatsioon.^[3]
Aastatel 2008–2009 tehti raudteel kapitaalremonti, mille tulemusena kasvas sõidukiirus lõigul 120 km/h-ni ja sõiduaeg lühenes oluliselt. Raudtee suleti 1. aprillist 2008 Elvast Valgani ja 1. juulist 2008 Tartust Elvani raudteeremondi tõttu. Remont pidi lõppema sama aasta 31. oktoobril, kuid lükkus edasi.^[4] Raudtee avati taas pidulikult 30. detsembril 2009^[5].
2014. aastal liinile tulnud Stadler FLIRT diiselrongidega seoses on valminud kõikides peatustes uued 550 mm kõrgused ooteplatvormid.

Vaata ka

Viited

↑ "EVR: rongide lubatavad sõidukiirused, 04.07.2013" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 19.08.2014. Vaadatud 10.10.2015.
↑ "Eesti Raudtee # Ajalugu EVR". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. september 2017. Vaadatud 13. augustil 2013.
↑ Arved Duvin. Lugusid raudteedest Eestimaal. Lk 62
↑ Tartu–Valga rongiliiklus seiskub raudteeremondi tõttu mitmeks kuuks – Eesti Päevaleht
↑ Taasavatud Tartu-Valga rongiliini esimene sõit osutus ülipopulaarseks - Tartu Postimees

Välislingid

TARTU - VALGA; Eesti Raudteeajaloo Selts
YouTube'i video: Tartu - Valga peale remonti
ERR uudised "Tartu–Valga raudteelõigul jätkub kapitaalremont"; 6.04.2009
Tartu Postimees "Valga rong hakkab sõitma harva"; 5.10.2009
Tartu Postimees "Tartust sõitis rong taas Valka ning varsti saab ka Riiga"; 30.12.2009

[1] "EVR: rongide lubatavad sõidukiirused, 04.07.2013" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 19.08.2014. Vaadatud 10.10.2015.

[2] "Eesti Raudtee # Ajalugu EVR". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. september 2017. Vaadatud 13. augustil 2013.

[3] Arved Duvin. Lugusid raudteedest Eestimaal. Lk 62

[4] Tartu–Valga rongiliiklus seiskub raudteeremondi tõttu mitmeks kuuks – Eesti Päevaleht

[5] Taasavatud Tartu-Valga rongiliini esimene sõit osutus ülipopulaarseks - Tartu Postimees

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]