Tantsusammud

Tantsusammud on kindlad jalgade, käte ja keha liikumisviisid, mis esinevad paljudes tantsudes ja teatud võimlemise stiilides. Paljudel tantsudel on oma iseloomulik põhisamm. Kui samm üldises tähenduses on keharaskuse üleviimine teisele jalale, siis üks tantsusamm koosneb sageli mitmest sammust.

Seltskonnatantsus kasutatakse tihti tantsusammude rahvusvahelisi ingliskeelseid ja inglise keele kaudu teistest keeltest tulnud nimetusi (whisk, rock step, grapevine, drunken sailor, hockey stick, chicken walk jt). Klassikalise tantsu (balleti) sammude nimetused on prantsuskeelsed (ronde, jeté, plié, chassé).

• A-samm – vaheldumisi astutakse ette-kokku ja taha harki. Kasutatakse sageli aeroobikas. Vaata ka V-samm.
• Adagio – balletis lüüriline duett-tants. Tavaliselt aeglane osa, milles palju toetusega liigutusi (nt. jalatõsteid (arabesk, attitude jms).
• Arabesque (arabesk) – asend, milles keharaskus langeb kõverdatud (pliés) tugijalale, teine jalg on sirutatud sirgelt taha, tavaliselt 45°, 90° või suurema nurga all.
• astak
• Attitude – asend, keharaskus on ühel jalal, teine, põlvest 120° all kõverdatud jalg on sirutatud ette, taha või kõrvale.
• Ball Change – kaheoaline samm, milles esimesel osal kantakse keharaskus osaliselt tugijala kõrval või taga oleva jala päkale, teisel osal tehakse teisest jalast samm. Teine osa langeb tavaliselt muusika rõhulisele löögile, nii et tekib sünkopeeritud rütm.
• Ball-Flat – vahelduv samm, milles ühe jalaga astutakse päkale, teisega täistallale
• Ball-Heel – vahelduv samm, milles ühe jalaga astutakse päkale, teisega kannale
• Brush – samm peamiselt stepptantsus, milles vabajalaga libistatakse mööda maad. Vt ka shuffle
• Brush Tap – samm peamiselt steptantsus, milles vabajalaga libistatakse mööda maad, millele järgneb päkalöök vastu maad.
• Change of Weight – raskuse ülekandmine teisele jalale
• Charleston – tšaarlstoni põhisamm, milles ühel jalal tvistides heidetakse teist jalga sääretõstega ette-taha. Ees ja taga puudutab vabajalg päkaga maad ja osa raskust kantakse korraks sellele jalale.
• Chassé – igasugune samm, milles järgnevad kõrvale-juurde-kõrvale sammud. Selliselt ka libisev vahetussamm: üks jalg libiseb eest ära, kokkutoomiseks libistatakse nad kokku. Balletis tähistab tavaliselt paigal või liikumises (nagu galopis) hüppeid, milles hüppe ajal kohtuvad koos jalad õhus.
• Dos-à-dos (dosadoo) – samm, milles rinnati seisvad tantsijad liiguvad teineteisest mööda jäädes seljakuti ning seejärel taas tagasi rinnati. Kumbki tantsija ei muuda kogu sammu vältel oma suunda (näit püsib üks tantsija kogu aeg näoga ringi keskme suunas). Kasutatakse sageli kantritantsudes.
• eesti polka
• galopp – sammuga hüpak teise jala juurdetoomisega õhus, maandumine juurdetoodud jalale.
• harkihüpe – hüpe maandumisega harkseisu
• Heel Stomps – rõhulised sammud kannaga, milles keharaskus toetub tööjala päkale ning kand surutakse rõhuga vastu maad. Kasutatakse eriti stepptantsus.
• hüpaksamm
• hüplev polka
• hüppetantsu samm
• jalalöök
• jalgade esimene positsioon – (balletis) jalgade asend, milles jalad asuvad täistallal vastu maad, kannad vastamisi, varbad suunatud väljapoole. Ideaaljuhul moodustub jalgade sisekülgedest varbast varbani sirge joon, aktsepteeritav on ka väga avatud V-kujuline jalgade asend.
• jalgade teine positsioon – jalgade asend, milles varbad on suunatud väljapoole nagu esimeses asendis, aga kannad on teineteisest umbes ühe jala kaugusel.
• jalgade kolmas positsioon – asend, milles jalad on sarnaselt viienda positsiooniga, aga eesmise jala kand ei asu mitte tagumise jala suure varba, vaid tallavõlvi keskkoha kohal.
• jalgade neljas positsioon – asend, milles sarnaselt viienda asendiga asuvad jalad teineteise ees, aga erinevalt viiendast on jalgade vahel vahe umbes ühe jala jagu. Kui jalad on nii palju ristis, et kannad asuvad vastakuti, nimetatakse seda asendit ka "avatud neljandaks".
• jalgade viies positsioon – (balletis) jalgade asend, milles jalad asuvad täistallal vastu maad paralleelselt teineteise taga nii, et eesmise jala väliskülg on vastu tagumise jala sisekülge. Eestvaates näivad jalad olevat ristis.
• jalgade kuues positsioon – asend, milles jalad asuvad paralleelselt kõrvuti vastamisi, varbad on suunatud ettepoole.
• jooksusamm – kergelt kõverdatud jalgadega liikumine, mille korral on maaga kontaktis ainult üks jalg korraga.
• juurdevõtusamm – kahelöögiline samm, mille korral esimesel löögil viiakse jalg ette (või taha, kõrvale), teisel löögil tuuakse teine jalg esimese juurde.
• kandhüpe – hüpe, mille maandumisel asetatakse vabajalg kannale.
• kand-varvas astak
• kargussamm
• kiiksamm (rock step) on samm, mille korral jalgade omavahelist asendit muutmata kõigutatakse keharaskust ühelt jalalt teisele, tavaliselt on üks jalg ees, teine taga. Kui keharaskus on esimesel jala, võib vabajalg pisut maast õhku tõusta.
• kiikumissamm – samm, milles jalad on harkis ning keharaskust kantakse ühelt jalal teisele. Samm sooritatakse läbi plié, vabajalg sirutatakse tavaliselt varbale.
• kolmesammupolka
• kõnnisamm
• kõrvalastesamm
• käärhüpe – hüpe, mille ajal õhus kääritatakse jalgu.
• käärsamm
• külgsamm
• labajalavalsisamm
• libliksamm
• luiskheite samm
• luisksamm
• lukusamm
• löökhüpe
• lülisamm
• madalhüpaksamm
• mambo – neljale löögile jaotatud samm, milles esimesel on paus, teisel astutakse samm ette, kõrvale, taha või risti, kolmandal kantakse keharaskus teisele jalale ning neljandal tuuakse jalg tagasi juurde.
• marsisamm – kõrge põlvetõstega samm
• pendelhüpe – hüpe jalatõstega kõrvale.
• pendelhüplemine – hüplemine, milles hüppe ajal viiakse vaheldumisi üks jalg kõrvale ning maandutakse teisele.
• pivot-pööre – mambo pöördega 180°
• polkasamm
• põlvetõstesamm – kahele löögile jaotatud samm, milles esimesel löögil tõstetakse põlv, teisel liigutakse tugijalaga samm edasi.
• päkapuudutus
• pöiapolka
• pöördhüplemine e tvisthüplemine – hüplemine koos jalgadega, puusapöördega.
• reinlenderi samm
• ristsamm (grapevine) – neljale löögile jaotatud samm, esimesel paus, teisel astutakse kõrvale, kolmandal ette-risti või taha-risti, neljandal tuuakse jalg juurde.
• ruutsamm – rumba põhisamm, astutakse ette-kõrvale-juurde, taha-kõrvale-juurde. Raskus kantakse igal sammul üle teisele jalale.
• rõhksamm
• seljati (asend), (Back To Back Position) – asend, milles partnerid on seljad vastamisi.
• Shuffle – stepptantsus samm, milles vabajala pöida libistatakse kiiresti edasi-tagasi vastu põrandat. Vt ka brush
• sulghüpe – hüpe koos jalgadega
• svivel
• sääretõstesamm – kahele löögile jaotatud samm, milles esimesel löögil tõstetakse säär, teisel liigutakse tugijalga samm edasi.
• tallapolka
• Tap – päkapuudutus, jalg puudutab korraks maad ilma keharaskuse ülekandeta; stepptantsus üksik löök päkarauaga vastu maad.
• tšatša
• uisusamm – edasilibisemine tugijalal.
• V-samm – vaheldumisi astutakse taha kokku ja ette harki. Kasutatakse sageli aeroobikas. Vaata ka A-samm
• vahetussamm
• valsisamm
• visk