Tallinna Tehnikum (1920–1936)
|
See artikkel räägib 1920–1936 tegutsenud õppeasutusest; 1929–1944 tegutsenud õppeasutuse kohta vaata Tallinna Tehnikum (1929–1944). |
Tallinna Tehnikum (lühend TT, tuntud ka kui Tallinna kõrgem tehnikum) oli 1918. kuni 1936. aastani Tallinnas tegutsenud kõrgem tehnikakool, mida tänapäeval peetakse Tallinna Tehnikaülikooli eelkäijaks.
Eesti Tehnika Seltsi asutatud insenerikool Tehnilised Erikursused muudeti 1920 riiklikuks tehnikakooliks. Kooli tegevuse aluseks oli Asutava Kogu seadusandliku delegatsiooni poolt 1920. aastal vastu võetud Tallinna Tehnikumi põhikiri[1].
Õppeasutus lõpetas tegevuse 1936, kui see liideti Tartu Ülikooli tehnikateaduskonnaga ja nende baasil moodustati Tallinna Tehnikainstituut.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
.jpg)
1918. aastal juunis taotles Eesti Tehnika Selts Saksa okupatsioonivõimudelt luba avada Tallinnas tehnikum. Luba selleks ei saadud, küll aga saadi võimalus avada Eesti Tehnika Seltsi Tehnilised Erikursused. 17. septembril alustati õppetööga AS A. M. Lutheri vineerivabriku keldrikorrusel (Vana-Lõuna 39). 1919. aastal pöörduti tehnikumi avamise taotlusega EV Haridusministeeriumi poole ning viimane teatas, et on nõus Tehniliste Erikursuste tehnikumiks muutmisega. Kirjavahetuses kasutati nime "Eesti Tehnika Seltsi Tallinna Tehnikum". 1920. aastal kinnitas Asutava Kogu seadusandlik delegatsioon Tallinna Tehnikumi põhikirja[1] ja kool muudeti riiklikuks tehnikakooliks nimega Tallinna Tehnikum, asukohaks Pikk tänav 20. Kooli kursus jagunes kolmeks: kolmeaastane eeltehnikum, tehnikumi alamaste ning ülemaste. Õpetati masinaehitust, elektrotehnikat, laevaehitust, hüdrotehnikat, ehitust, arhitektuuri, maaparandust, maamõõtmist ja tehnilist keemiat. Koolitati ka mereinsenere ja laevamehaanikuid. Ülemastme lõpetaja sai "tegelik-inseneri" või "tegelik-arhitekti" kutse, alamastme lõpetaja tehniku kutse. 1923. aasta inseneride, arhitektide ja tehnikute kutseõiguste seadus sätestas nende kutsete sisu[2].
1923. aasta 10. novembri määrusega tunnistas Haridusministeerium Tallinna Tehnikumi kolmeaastase kursusega kõrgemaks tehniliseks õppeasutuseks ja andis tehnikumi õppuritele Tartu Ülikooli üliõpilastega võrdsed õigused, samuti õiguse nimetada end üliõpilaseks ja kanda üliõpilase peakatet. 1923. aastal eraldati eeltehnikum Tallinna Tehnikumist[3]. Haridusministeeriumi määratluse järgi ei olnud tollane tehnikum ei kesk- ega ülikool, vaid kõrgem tehniline erikool. Tema arengut tehnikaülikooliks pärssis rahanappus ja poliitiliste huvigruppide omavaheline vaidlus tehnikaülikooli vajaduse ja asukoha, Tartu või Tallinn, vahel. Heideti ette ka tehnikumi lõpetajate väikest arvu võrrelduna õppima asunute arvuga.
1928. aastal arutati Riigikogus tehnilise hariduse korraldamist ja otsustati 1929. aastast alustada senise Tallinna Tehnikumi sulgemise protsessi ning avada uus, gümnaasiumi tüüpi keskastme tehnikum[4], mis teostati 1. augustiks 1929. 1932. aasta sügiseks koliti Vene-Balti laevatehase peahoonesse, kuhu 1931. aastal oli kolinud keskastme Tallinna Tehnikum. Vaidlus tehnikaülikooli vajaduse üle päädis Tartu Ülikooli tehnikateaduskonna asutamise määruse vastuvõtmisega 1934. aastal, mille alusel loodi Tartu Ülikoolis matemaatika-loodusteaduskonnas tehnikaosakond, mis muudeti arvates 1. septembrist 1935 tehnikateaduskonnaks.
1936. aasta aprillis otsustati Tartu Ülikooli tehnikateaduskond üle viia Tallinna ja luua seal tehnikainstituut. 1936. aasta 25. juuni EV Riigivanema dekreediga asutati Tallinna Tehnikainstituut ja anti välja Eesti Vabariigi Tallinna Tehnikainstituudi seadus[5]. Vana Tallinna Tehnikum ja Tartu Ülikooli tehnikateaduskond suleti, varad anti üle Tehnikainstituudile. Algas Tallinna Tehnikainstituudi muutmine Tallinna Tehnikaülikooliks.