Suusakuurort

Suusakuurort on suusatamiseks, lumelauaga sõitmiseks ja muude talispordialade jaoks välja töötatud kuurort. Euroopas on enamik suusakuurorte suusapiirkonnas asuvates või sellega külgnevates linnades või külades – mägine ala, kus on suusarajad (suusajäljed) ja suusatõstukisüsteem. Põhja-Ameerikas on tavaline suusapiirkondade esinemine linnadest kaugel, nii on suusakuurordid harilikult sihtotstarbelised kuurordid, sageli selleks spetsiaalselt ehitatud ja iseseisvad, kus suusatamine on peamine tegevus.

Asukohad

Suusakuurorte leidub nii põhja- kui ka lõunapoolkeral kõigil mandritel peale Antarktise. Need asuvad tavaliselt mägedel, kuna nende jaoks on vaja suurt nõlva. Samuti peavad nad saama vähemalt 50 cm lund (välja arvatud juhul, kui kuurort kasutab kuivi suusanõlvu).

Suusakuurorte on väga tihedalt Alpides, Põhja-Ameerika lääne- ja idaosas ning Jaapanis. Neid leidub ka Andides, siin-seal Kesk-Aasias ning Austraalias ja Uus-Meremaal.

Suusakuurortide, mis pole siseruumides (vähemalt üks suusatõstuk väljas), äärmised asukohad:

Kõige põhjapoolsem suusakuurort on Tromsø lähedal Norras
Kõige lõunapoolsem suusakuurort on Ushuaia lähedal Argentinas
Ekvaatorile lähim põhjapoolne suusakuurort asub Lijiangi lähedal Hiinas
Ekvaatorile lähim lõunapoolne suusakuurort asub Mahlasela lähedal Lesothos

Tüübid

Suusakuurorte on liigitatud järgmiselt:

Esimene põlvkond: arenenud väljakujunenud suvekeskuse või küla ümbruses (näiteks Davos, Sankt Moritz, Kitzbühel, Chamonix, Megève, Val Gardena).
Teine põlvkond: loodud mitteturistlikust külast või karjamaast (näiteks Sankt Anton am Arlberg, Lech, Courchevel, L'Alpe d'Huez, Aspen, Breckenridge).
Kolmas põlvkond või integreeritud: Loodud rikkumata territooriumil nullist spetsiaalseks suusakeskuseks, kus on kõik mugavused ja teenused (näiteks Sestriere, Flaine, La Plagne, Isola 2000).
Neljas põlvkond või külakuurordid: loodud rikkumata territooriumil või olemasoleva küla ümbrusse, kuid on rohkem seotud traditsiooniliste kasutusaladega (näiteks alates 1975. aastast ehitatud kuurordid nagu Shahdagi mägikuurort Aserbaidžaanis).

Mõistet "suusajaam" kasutatakse ka, eriti Euroopas, suusarajatise kohta, mis ei asu linnas või külas ega selle lähedal. Suusakuurorti, mis on avatud ka suvisteks tegevusteks, nimetatakse sageli mägikuurordiks.

Teenused

Suusapiirkondades on tähistatud suusateed, mida nimetatakse jooksudeks, jälgedeks või suusaradadeks. Suusapiirkondades on tavaliselt üks või mitu tooltõstukit suusatajate kiireks mäetippu viimiseks ja erinevate radade ühendamiseks. Lühikestel nõlvadel saab kasutada ka pinnatõstukeid (tavaliselt algajate mägedel või jänku nõlvadel). Suuremad suusapiirkonnad võivad suusapiirkonnas pikemate vahemaade transportimiseks kasutada gondeltõstukeid või õhutramme.

Suusapiirkondades on harilikult vähemalt elementaarsed esmaabivahendid ja mingisugune suusapatrulliteenus, mis tagab vigastatud suusatajate päästmise. Suusapatrull vastutab harilikult reeglite täitmise, ohtude märkimise, üksikute radade sulgemise (kui on olemas piisav oht) ja ohtlike osalejate eemaldamise eest piirkonnast.

Mõni suusakuurort pakub öömajavõimalust ka nõlvadel, sisse- ja väljapääsud võimaldavad külalistel suusatada otse ukse taha. Suusakuurortides on sageli muid tegevusi, näiteks mootorsaaniga sõitmine, kelgutamine, saanisõit, koerarakendiga sõitmine, uisutamine, sise- või välisujumine ning kümblustünnid, mängutoad ja kohalikud meelelahutusvõimalused, nagu klubid, kinod, teatrid ja kabareed.

Après-ski (prantsuse: pärast suusatamist) on mõiste meelelahutusest, ööelust või seltskondlikest üritustest, mis toimuvad spetsiaalselt suusakuurortides. Need pakuvad kuurordikülastajatele naudingut ning pakuvad lisaks suusatamisele ja lumelauasõidule ka midagi teha. Kultuur sai alguse Alpidest, kus see on populaarseim ja kus suusatajad peatuvad päeva viimasel võistlusel sageli baarides, kandes samal ajal kogu suusavarustust.

Ehkki sõna ski on tuletatud vanapõhja keele sõnast skíð norra keele kaudu, tuleneb prantsuse keele valik tõenäoliselt sellise tegevuse varajast populaarsusest Prantsuse Alpides, millega see siis seotud oli.

Keskkonnamõjud

Kuurordiarendamise protsess on suusatööstuse sünnist alates edasi arenenud. Kui suusatööstuse majanduslik roll kasvas, on kuurordi arendamise keskkonnaprobleemid looduslikule ökosüsteemile ka keskkonnakoormust põhjustanud, sealhulgas mägijärvede ja -ojade veetase ning elusloodus. Mugavused ja taristu, nagu raudbetoonhooned, suusatõstukid, gondlid, juurdepääsuteed, parklad ja raudteed, on aidanud kaasa mägipiirkondade linnastumisele.

Kuurordi arendamise esmane (otsene) mõju

Viimastel aastatel on lumekahurite kasutamine lume hulga vähenemise tõttu suurenenud. Hea kvaliteediga lume saamiseks segatakse lume valmistamise käigus veega tolmu või baktereid, moodustades paremaid lumehelbeid. Vähe sellest, et kunstlume tootmine on kulukas ja kulutab suures koguses vett, kuid mõnikord on lumetegemise protsessi jaoks vaja veehoidlate loomist. Lumekahurid jaotavad suure osa veest ebaloomulikult üle maa ja lükkavad looduse tärkamise hiliskevadeks, takistades kasvu ja jättes suusarajad paljaks. Piisava liigvee korral võib maalihete ja laviinide tõenäosus olla drastiliselt suurem.

Kuurordi arendamise teisene (kaudne) mõju

Hotellide, korterite ja muude eluhoonete jaoks vajalik ruum on kasvatanud teede ja hoonete poolt hõivatud ruumi hulka. Kui suur hulk inimesi vajab spetsiaalseid vee-, kanalisatsiooni- ja elektrisüsteeme, on vaja palju ehitustöid. Juurdepääsuteed ja soola kasutamine põhjustavad suusakuurortides esinevat suurt erosiooni. Mõnel juhul tuleb elanike nõudmiste rahuldamiseks kasutada looduslikke järvi või rajada veehoidlad. Mägipiirkondade linnastumine on suurendanud mitteläbilaskva pinna ruumi ja takistab vee loomulikku voolamist pinnasesse, mille tulemuseks on häiritud veekogu ja soovimatu koha erosiooni võimalik põhjus. Lõpuks tuleb suusatõstukite ehitamisel kujundada ja kuivendada selle tööjoon ning püloonide jaoks tuleb maha panna suured betoonplokid. Kui püloone ei asetata ettevaatlikult, võib see kahjustada pinna taimestikku.

Galerii

Vaata ka