Tagalogi keel
| Tagalogi keel (Wikang Tagalog) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Filipiinidel, USAs, Kanadas, Suurbritannias, Liibüas, Guamil, Saudi-Araabias |
| Kokku kõnelejaid | ligi 64 miljonit, neist 28 miljonit emakeelena |
| Keelesugulus |
Austroneesia keeled Lääne-Austroneesia keeled Malai-Polüneesia keeled Vahe-Filipiini keeled |
| Ametlik staatus | |
| Ametlik keel |
 Filipiinid |
| Keelehoole | Filipiini Keele Komitee |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | tl |
| ISO 639-2 | tgl, fil |
 | |
Tagalogi keel kuulub Austroneesia keelkonda ning seda kõneleb emakeelena ligi neljandik ning teise keelena enamik Filipiinide elanikkonnast. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel on kõnelejaid Filipiinidel umbes 64 miljonit, kellest 22 miljonile on see emakeeleks. Tagalogi keel on aluseks filipiini keelele, mis on üks Filipiinide ametlikke keeli.[1][2][3][4]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Nimetus "tagalog" on tuletatud sõnast tagailog; tagà – elanik ilog – jõgi. Seega tähistas see nimetust jõeelanik. Keele ajaloo kohta ei ole väga palju infot, kuid lingvistide arvates võisid tagalogid pärineda Kagu-Mindanao või Ida-Visaia saartelt.[5][6]
Tagalogi keelt on mõjutanud teised keeled, millega on olnud suurem kontakt. Peamiselt sõnavaralisi mõjutusi ja laene on nii sanskriti, hiina, araabia, inglise ja eriti hispaania keelest. Need seosed teiste keeltega on tingitud ajaloolistest sündmustest ja tendentsidest. 14. sajandit nimetatakse islami perioodi alguseks, mil jõudis Filipiinide saarestikku islam, mis teatavasti on tihedalt seotud araabia keelega. Enne seda valitsesid seal meresõitjatest indialased. 16. sajandil avastas saarestiku Fernão de Magalhães, kes seilas Hispaania kuninga Felipe II lipu all, kelle järgi on Filipiinid ka nime saanud. Sellest sai alguse tagalogi keelt ehk kõige enam mõjutanud Hispaania kolonisatsioon. 19. sajandi lõpul jõudis võim Ameerika Ühendriikidele. Ameerika okupatsiooni järel hakati koolides õpetama inglise keelt. Tänapäeval on inglise keel teiseks riigikeeleks pilipino kõrval.[7][8][9][10][11][12]
Klassifikatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Tagalogi keel kuulub Austroneesia hõimkonna, Lääne-Austroneesia keelkonna Malai-Polüneesia haru Vahe-Filipiini keelte hulka. Sugulaskeelteks on näiteks bikoli, mamanva ja visaia keeled, mida räägitakse samuti Filipiinide saarestikus, aga ka indoneesia ning havaii keeled.[1][13]
Dialektid
[muuda | muuda lähteteksti]Tagalogi keeles saab eristada mitmeid dialektigruppe. Peamised on Bataani, Batangase, Bulacani, Lubangi, Manila, Marinduque, Puray, Tanay-Paete ja Tayabasi dialekt.[1]
Geograafiline jaotus
[muuda | muuda lähteteksti]Tagalogi keelt räägib ülemaailmselt ligi 25 miljonit inimest. Suurem osa kõnelejaid on Filipiinide saarestiku saartel, eriti Luzoni, Zambalesi, Marinduque’i ja Mindoro saarel ning Manila regiooni keskuses. Lisaks on kõnelejaid Kanadas, USAs, Suurbritannias, Liibüas, Saudi Araabias ja Guamis.[1][4]
Kirjaviis
[muuda | muuda lähteteksti]Tagalogi algne kirjaviis oli tagalogi kiri (tagalogi keeles baybayin’i kiri)- silptähestik, kus sümbolid tähistavad konsonanti, enamasti koos järgneva kaashäälikuga. Kirja nimi baybayin tähendab tagalogi keeles "tähthaaval ütlema". Tagalogi kirjas on 15 konsonante tähistavat sümbolit. Kolm sümbolit, mis tähistavad vokaale /a/, /e/ või /i/ ja /o/ või /u/. Lisaks kasutatakse väikest komasarnast märgendit, mida kutsutakse kudlit’iks. See viitab aegadele, kui sümboleid graveeriti bambusele – kudlit tähendab tagalogi keeles väikest lõiget.[14]
Iga sümbol tähistab konsonanti ja vokaal /a/ silpi. Kui konsonandi sümboli peal asub kudlit, peaks sellele järgnev vokaal olema /e/ või /i/. Kui kudlit asub sümboli all, on järgnev vokaal /o/ või /u/. Sõna lõpus asetsevate üksikute konsonantide märkimiseks originaalses tagalogi kirjas märgendit ei olnud. Hiljem saartele saabunud hispaanlasest munk Francisco Lopez lahendas selle probleemi, lisades sümbolite alla väikese ristikese, kui viimases silbis puudus vokaal. Seda väikest ristikest nimetatakse hispaania kudlit’iks[14]
| Suurtäht | Väiketäht | Suurtäht | Väiketäht |
|---|---|---|---|
| A | a | Ñ | ñ |
| B | b | Ng | ng |
| C | c | O | o |
| D | d | P | p |
| E | e | Q | q |
| F | f | R | r |
| G | g | S | s |
| H | h | T | t |
| I | i | U | u |
| J | j | V | v |
| K | k | W | w |
| L | l | X | x |
| M | m | Y | y |
| N | n | Z | z |
20. sajandi esimese poolenii kasutati hispaanlaste toodud 32-märgilist ladina tähestiku ABECEDARIO-t. Kui tagalogi põhjal tehti riigikeel, võeti kasutusele uus 20-märgiline ABAKADA. 1997. aastal tehti sellest parandatud 28-märgiline tähestik, mida kasutatakse tänapäeval.[15]
Fonoloogia ja foneetika
[muuda | muuda lähteteksti]Tagalogi keeles on 33 foneemi, millest 19 on konsonandid ja 14 vokaalid.
Keeles on kümme lihtvokaali: viis lühikest ja viis pikka, ning neli diftongi. Esialgselt oli vokaale kolm: /a/, /i/ ja /u/, kuid kokkupuudetel teiste keeltega lisandusid ka /e/ ja /o/. Pikki vokaale üldiselt ei tähistata, välja arvatud pedagoogilistes tekstides[16]
| Vokaalid[17] | Eesvokaalid | Keskvokaalid | Tagavokaalid |
|---|---|---|---|
| Kõrged | i iw |
u uj | |
| Keskkõrged | (ɛ) (ɛj) |
(ɔ) (ɔj) | |
| Madalad | a aw aj |
| Konsonandid[17] | Labiaalid/ huulhäälikud |
Dentaalid/ hammashäälikud |
Alveolaarid/ hambasombuhäälikud |
Palataalid/ kõvasuulaehäälikud |
Velaarid/ pehmesuulaehäälikud |
Larüngaalid/ kõrihäälikud |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Paus: Helitu Heliline |
p b |
t d |
k g |
ʔ | ||
| Afrikaadid ehk sulghäälikalguselised hõõrdhäälikud: Helitu Heliline |
(tʃ) (dʒ) |
|||||
| Frikatiivid ehk hõõrdhäälikud | s | (ʃ) | h | |||
| Nasaalid ehk ninahäälikud | m | n | ɳ | |||
| Lateraalid ehk külghäälikud | l | |||||
| Tremulandid ehk värihäälikud | ɾ | |||||
| Poolvokaalid | w | j |
Tagalogi keelt iseloomustab sage kõrisulgääliku kasutamine. Seda kasutatakse juhul kui:
- Sõna algab vokaaliga
- Sõnas on sidekriips, millele järgneb vokaal
- Sõnas on kõrvuti kaks vokaali
- Sõna algab prefiksiga, millele järgneb vokaaliga algav verb[16]
Rõhk asetseb peamiselt sõna viimasel või eelviimasel silbil. Homonüüme eristatakse rõhuasetuse ja kõrisulghääliku esinemise järgi.[16]
Grammatika
[muuda | muuda lähteteksti]Tagalogi keelt iseloomustatakse kui sünteetilist keelt. See tähendab seda, et sõnade külge liidetakse ees- ja järelliiteid, et muuta nende tähendust.[18]
Sõnajärg
[muuda | muuda lähteteksti]Tagalogi keele sõnajärg võib olla nii VSO kui SVO tüüpi. Kasutatakse VSO tüüpi, Verb on lause alguses ning sellele järgneb subjekt või objekt. Aga kasutatakse ka ümberpööratud vormi SVO, kus subjekt on lause alguses ning sellele järgneb objekt. Selle vormi tähistamiseks kasutatakse markerit ay. Tihtipeale jäetakse marker ay ära, kuna nimisõna on tähistatud käändemarkeriga, mis viitab ümberpööratud vormile.[16]
Nimisõnad
[muuda | muuda lähteteksti]Tagalogi keeles ei tehta üldiselt sõnade sool vahet. On väheseid erandeid, mis puudutavad rahvust või ameteid.[16]
Liitsõnu moodustatakse üldiselt kahe nimisõna liitmisel sidekriipsuga. Küll aga tuleb tähele panna, et mõningate liitsõnade puhul muutub sõnade otsene tähendus.[19]
Näiteks: anak (laps) araw (päike) – anak-araw (albiino)
Käändemarkerid
[muuda | muuda lähteteksti]Tagalogi keeles nimisõnu ei käänata. Küll aga kasutatakse markereid, mis viitavad sõna rollile lauses. Need markerid on ang, ng ja sa.[19]
Ang-markerid on si, ang, sina ja ang mga.
| Ainsus | Isikute nimed | si | si Mari (isik)/Mari (nimi) |
| Ülejäänud nimisõnad | ang | ang babae (naine) | |
| Mitmus | Isikute nimed | sina | sina Jaan at Mari (isikud Jaan ja Mari) |
| Ülejäänud nimisõnad | ang mga[maˈŋa] | ang mga babae (naised) |
Ang-markerid on tähenduselt sarnased inglise keele artikliga the. Nad tähistavad lauses objekti. Ang markeriga sõnad on absolutiivis.[16]
Ergatiivi, akusatiivi või genitiivi markerina kasutatakse ng-markereid, mis vastavad tähenduse poolest ingliskeelsele sõnale of, mis näitab kuuluvust või spetsifikatsiooni. Samas võivad ng-markerid viidata ka objektile.[16]
| Ainsus | Isikute nimed | ni |
| Ülejäänud nimisõnad | ng (nung) | |
| Mitmus | Isikute nimed | nina |
| Ülejäänud nimisõnad | ng mga (nung mga) |
aso ng babae – naise koer
grupo ng babae – naiste grupp
manlalaro’ ng basketbol – korvpallur (korvpalli mängija)
Lisaks on olemas ka sa-partiklid, mis tähistavad omandit/omanikku ja annavad infot sõna/tegevuse koha, suuna või objekti kohta.[16]
| Ainsus | Isikute nimed | kay |
| Ülejäänud nimisõnad | sa | |
| Mitmus | Isikute nimed | kina |
| Ülejäänud nimisõnad | sa mga |
Kay Jaan ang aso – koer on Jaani oma
Ang babae ay sa tindahan – naine läks poodi
Mitmus
[muuda | muuda lähteteksti]Mitmus moodustatakse nimisõna ees oleva partikli mga abil. Näiteks aso – koer, mga aso – koerad
Lisaks on võimalik mitmust näidata ka muudel viisidel:
- Numbritega
- *Isang aso – üks koer
- *Dalawang aso – kaks koera
- *Maraming aso – palju koeri
- Mitmuslike omadussõnade kasutamisega
- *Magandang babae – ilus naine
- *Magagandang babae – ilusad naised
- Mitmusele viitavate eesliidete kasutamisega.
- Mga, eesliidete ja mitmuslike omadussõnade kombineerisel
Aega näitavate verbide või numbrite ees tähendab mga – umbes, enam-vähem.[16]
Liited
[muuda | muuda lähteteksti]Tagalogi keeles kasutatakse palju liiteid, mis muudavad oluliselt sõnade tähendust. Allpool on toodud näiteid mõningatest liidetest, mis liidetakse nimisõnadele, et muuta nende tähendust.[16]
Järlliide -an võib viidata viiele erinevat tüüpi tähendusele.
- Koht, kus sõnatüvele vastavad asja leidub, kasvab või pannakse
- aklat – raamat aklat an – raamatukogu
- palay – riis palay an – riisipõld
- Koht, kus sõnatüvele vastavat tegevussõna tehakse
- kain – söömine kain an – restoran, kohvik, söökla
- Periood, millal sõnatüve tähendusele vastavat tegevust kollektiivselt tehakse
- pasok – töö, kool pasok an – kooliaeg, kooli periood
- Vahend, millega mõõdetakse sõnatüve tähendusele vastavat asja
- oras – aeg oras an – kell
- Vastastikune või ühine sõnatüvele vastav tegevus
- sayaw – tants, tantsimine sayaw an – tantsupidu, ball, koos tantsimine
Eesliide Ka rep1- : Kaka- viitab tegevusele, mida tehakse liiga palju või üleliigselt
- isip – mõte, mõtlema kaka isip – liiga palju mõtlema, üle mõtlema
Eesliide tag- viitab hooajale
- tag-ulan – vihmahooaeg, tag-araw – suvi (päikese hooaeg)[16]
Arvsõnad
[muuda | muuda lähteteksti]Tagalogi keeles kasutatakse kahte tüüpi arvsõnu. Objektide, asjade, raha ja inimeste loendamiseks ning mõõtude puhul kasutatakse tagalogikeelseid arvsõnu. Kella ütlemiseks ja mõnikord raha loendamiseks aga tagalogipäraseid hispaaniakeelseid arvsõnu. Samuti esineb mõlema tüübi kooskasutust.[20]
| Arvsõnad | Tagalogikeelsed | Hispaaniapärased |
|---|---|---|
| 0 | wala/sero | sero |
| 1 | isa | uno |
| 2 | dalawa | dos |
| 3 | tatlo | tres |
| 4 | apat | kwatro |
| 5 | lima | sinko |
| 6 | anim | sais |
| 7 | pito | syete |
| 8 | walo | otso |
| 9 | siyam | nuwebe |
| 10 | sampu | diyes |
| 11 | labing-isa | onse |
| 12 | labing-dalawa | dose |
| 13 | labing-tatlo | trese |
| 14 | labing-apat | katorse |
| 15 | labing-lima | kinse |
| 16 | labing-anim | disi-sais |
| 17 | labing-pito | disi-syete |
| 18 | labing-walo | disi-otso |
| 19 | labing-siyam | disi-nuwebe |
| 20 | dalawampu | beynte |
| 30 | tatlumpu | trenta |
| 40 | apat-na-pu | kwarenta |
| 50 | limampu | singkwenta |
| 60 | anim-na-pu | seisenta |
| 70 | pitumpu | setenta |
| 80 | walumpu | otsenta |
| 90 | siyam-na-pu | nobenta |
| 100 | isang daan | siyento |
| 115 | isang daan, labing-lima | |
| 145 | isang daan, apat-na-pu't lima | |
| 200 | dalawang daan | dos siyentos |
| 300 | tatlong daan | tres siyentos |
| 400 | apat-na-daan | kwatro siyentos |
| 500 | limang daan | kinyentos |
| 600 | anim-na-raan | sais siyentos |
| 700 | pitong daan | syete siyentos |
| 800 | walong daan | otso siyentos |
| 900 | siyam-na-raan | nuwebe siyentos |
| 1000 | isang libo | mil |
| 10000 | sampung libo | dies mil |
| 1000000 | isang milyon | milyon |
Keelenäited
[muuda | muuda lähteteksti]Ang lahat ng tao'y isinilang na malaya at pantay-pantay sa karangalan at mga karapatan. Sila'y pinagkalooban ng katwiran at budhi at dapat magpalagayan ang isa't isa sa diwa ng pagkakapatiran.[21]
Tõlge:
Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neil on mõistus ja südametunnistus ning nende suhtumist üksteisesse peaks kandma vendluse vaim (Inimõiguste ülddeklaratsiooni esimene artikkel)
Jah – Oo ['oːʔo]
Ei – Hindî [hɪnˈdɛʔ]
Aitäh – Salamat [sɐˈlaːmat]
Tere päevast – Magandáng tanghali [mɐɡɐnˈdaŋ taŋˈhaːlɛ]
Tere õhtust – Magandang gabi [mɐɡɐnˈdaŋ ɡɐˈbɛ]
Head aega – Paálam [pɐˈʔaːlam]
Taglish
[muuda | muuda lähteteksti]Kasutusele on võetud väljendid Taglish ja Englog, mis viitavad nähtusele, kus kasutatakse segamini nii inglise kui tagalogikeelseid sõnu. Selline nähtus on levinud üle Filipiinide saarestiku ning seda kasutatakse eriti palju televisioonis, ajakirjanduses ja meedias.
Viisakussõnad
[muuda | muuda lähteteksti]Viidates tähtsatele isikutele, vanematele või ülemustele, kasutatakse viisakussõnu po/ho ja opo/oho. Po ja opo kasutatakse pigem vanemaealiste tuttavate, vanemate ja sugulaste poole pöördudes. Ho ja oho näitavad teatud sotsiaalset distantsi subjekti ja objekti vahel. Igal juhul on tegemist viisakust ja aupaklikkust näitavate sõnadega.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Lewis, M. Paul, Gary F. Simons, and Charles D. Fennig, toim (2013). "Tagalog". Ethnologue: Languages of the World, Seventeenth edition. = (inglise). Dallas, Texas: SIL International. Vaadatud 01.11.2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: toimetajate loend (link) - ↑ "Vahe-Filipiini keeled". Eesti keele instituut. 2013. Vaadatud 1.11.2013.
- ↑ "The World Factbook" (inglise). USA. 2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.07.2015. Vaadatud 01.11.2013.
- ↑ 4,0 4,1 Results from the 2000 Census of Population and Housing: Population expected to reach 100 million Filipinos in 14 years, National Statistics Office. October 16, 2002. Kasutatud 01.11.2013
- ↑ David Zorc. The Bisayan Dialects of the Philippines: Subgrouping and Reconstruction. Pacific Linguistics ptk.44. Canberra: The Australian National University.1977.
- ↑ Robert Blust.The Greater Central Philippines hypothesis. 1991.
- ↑ "Tagalog: Interactive language and Filipino culture resources." (inglise). 2012. Vaadatud 01.11.2013.[alaline kõdulink]
- ↑ Teresita Ramos (2012). "Linguistic features of the language. " (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 2.12.2013. Vaadatud 01.11.2013.
- ↑ John M. Gates. "The Pacification of the Philippines". The U.S. Army and Irregular Warfare. 2002. Kasutatud 01.11.2013
- ↑ Nick Joaquin. Culture and History: Occasional Notes on the Process of Philippine Becoming. Manila: Solar Publishing.1988.
- ↑ Robert Day McAmis.Malay Muslims: The History and Challenge of Resurgent Islam in Southeast Asia. Wm. B. Eerdmans Publishing. 2002.
- ↑ Nicole J. Stevens (1999). "The history of the Filipino languages. " (inglise). Vaadatud 01.11.2013.
- ↑ "Tagalog" (inglise). 2013. Vaadatud 01.11.2013.
- ↑ 14,0 14,1 P. Morrow. "Baybayin, the Ancient Philippine script. " (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.12.2013. Vaadatud 01.11.2013.
- ↑ "Modern Filipino Alphabet. " (inglise). 2013. Vaadatud 01.11.2013.
- ↑ 16,00 16,01 16,02 16,03 16,04 16,05 16,06 16,07 16,08 16,09 16,10 Keith Brown. Tagalog. Encyclopedia of language & linguistics. [XII köide], Amsterdam: Elsevier, 2006.
- ↑ 17,0 17,1 Daniel Kaufman. Tagalog clitics and prosodic phonology. 2007
- ↑ Keith Brown et ali. Concise encyclopedia of languages of the world. Elsevier 2009.
- ↑ 19,0 19,1 Fiona De Vos. Essential Tagalog Grammar: A Reference for Learners of Tagalog. 2011.
- ↑ "Tagalog numbers (mga numero ng)." (inglise). 2013. Vaadatud 01.11.2013.
- ↑ "Tagalog" (inglise). 2013. Vaadatud 01.11.2013.