Tõnis Rotberg
Tõnis Rotberg | |
---|---|
Sünniaeg |
9. september 1882 Viljandi vald, Viljandimaa, Liivimaa kubermang |
Surmaaeg |
24. juuli 1953 Irkutski oblast, NSV Liit |
Teenistus |
Venemaa keisririik Eesti Vabariik |
Auaste | kindralmajor |
Sõjad/lahingud |
Esimene maailmasõda Eesti Vabadussõda |
Autasud |
Püha Stanislavi ordeni 3. järk Püha Stanislavi ordeni 2. järk Püha Anna orden Vabadusrist I/2 Kotkaristi I ja II klassi teenetemärk |
Tõnis Rotberg VR I/2 (9. september 1882 Viljandi vald, Viljandimaa, Liivimaa kubermang – 24. juuli 1953 Irkutski oblast, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1928).
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Tõnis Rotberg lõpetas 1906 Vilno sõjakooli, teenistust jätkas alamporutšikuna 4. Soome kütipolgus, jätkas õpingud 1914. aastal Intendandiakadeemias Peterburis, võitles nii Esimeses maailmasõjas kui ka Vabadussõjas. Vabadussõjas teenis ta algselt 2. Diviisi staabis ja seejärel oli 1. Diviisi varustusülema asetäitja ja intendant.
Vabadussõjas osutatud teenete eest sai ta Vabadusristi I liigi 2. järgu ning Kotkaristi I ja II klassi teenetemärgid.
1920. aastal oli sõjaväe varustusvalitsuse ülem, 1928 sõjaministri abi. 1938–1940 oli Rotberg sõjaministri abi. Ta oli ka Raudteede Talituse Nõukogu liige.
Pärast Juunipööret 1940. aastal määrati 21. juunil Johannes Varese valitsuses sõjaministriks ja hiljem kaitse rahvakomissariks.
Tõenäoliselt oli tegu täiesti apoliitilise sõjaväelasega, kes püüdis sellel ametikohal teenida lõppevat Eesti Vabariiki nii hästi kui vähegi võimalik, hoides näiteks ära verevalamise 21. juunil 1940 Sidepataljoni juures. Kaitseminister Tõnis Rotberg sobis valitsusse seetõttu, et ta ei olnud Nõukogude saatkonna arvates kuigi tark.[1]
Teises maailmasõjas võitles Punaarmees. Langes 1941. aasta juulis lahingutes Porhovi all sakslaste kätte vangi. Vabanemise järel (1942) elas Viljandimaal oma talus. 1944 septembris vangistati NKVD poolt. Rotberg suri Irkutski oblastis vangilaagris.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Venemaa keisririik
[muuda | muuda lähteteksti]- Püha Stanislavi ordeni 3. järk
- Püha Stanislavi ordeni 2. järk
- Püha Anna orden
Eesti vabariik
[muuda | muuda lähteteksti]- Vabadusristi I liigi 2. järk, 1920
- Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk, 1921
- Kotkaristi II klassi teenetemärk, 1934
- Kotkaristi I klassi teenetemärk, 1938
Poola
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Nerman, Robert.Teatrietendused Vabaduse väljakul.[alaline kõdulink] // Postimees, 21. juuni 2006
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Kindralmajor T. Rotberg 50-aastane. // Postimees, 09. september 1932, lk. 3.
- Kindralmajor Tõnis Rotberg VR I/2 30 aastat ohvitser. // Sõdur 1936, nr 12-13, lk. 289.
- Mati Õun, Eesti Vabariigi kindralid ja admiralid. 2., parand. ja täiend. trükk. Tallinn: Tammiskilp, 2001
- Jaak Pihlak, "Viljandi kihelkond ja Vabaduse Risti vennad" Viljandi Muuseumi aastaraamat, 2008, lk 240-242
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti kindralmajorid
- 2. Diviisi juhatus
- Sõjaministeeriumi koosseis
- Riigikaitse Nõukogu liikmed
- Vabadussõja veteranid
- Vabadusristi I liigi 2. järgu kavalerid
- Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid
- Kotkaristi II klassi teenetemärgi kavalerid
- Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi kavalerid
- Eesti represseeritud isikud
- Sündinud 1882
- Surnud 1953