Mine sisu juurde

Tähtaniis

Allikas: Vikipeedia

Tähtaniis on vürts, mida saadakse harilikust tähtaniisipuust (Illicium verum).

Tähtaniisipuu viljad on tähekujulised tumepruunid kaunad, mille kaheksast segmendist igaühes asub herneterasuurune seeme. Kasutatakse tervelt või jahvatatult vürtsina.

Tähtaniisipuu viljad, millest saadakse vürtsina kasutatavat tähtaniisi

Päritolu ja kasvatamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit on tähtaniis Lõuna-Hiinast ja Põhja-Vietnamist, kus teda tuntakse juba 3000 aastat. Tänapäeval kasvatatakse seda ka Kambodžas, Laoses, Jaapanis ja Filipiinidel.

Tähtaniisi saadakse igihaljalt puult, mis kasvab kuni 8 m kõrguseks ning mille eluiga on üle 100 aasta. Alates seitsmendast kasvuaastast hakkab puu kandma punakaspruune, korkjalt puiseid tähekujulisi kogukukkurvilju, milles on kastanpruunid läikivad umbes 8 mm suurused seemned. Üks puu annab aastas kuni 40 kg vilju. Pärast koristamist lastakse viljadel päikese käes kuivada ja need kaotavad kuni 3/4 oma esialgsest kaalust.

Räägitakse, et inglise meresõitja ja piraat John Thomas Cavendish olevat 9. septembril 1588 tähtaniisi Filipiinidelt Plymouthi kaasa toonud. Euroopas võeti tähtaniis kulinaarias kasutusele alles 17. sajandil, mil Vene õukonnas hakati kasutama seda teevürtsina.

Kuigi tähtaniisi seemnete aroom tuleneb anetoolist ehk aniisikamprist (seesama eeterlik õli annab esiletungiva maitse ka aniisiseemnetele), ei ole aniis ja tähtaniis omavahel bioloogiliselt suguluses. Sarnane nimi on tulnud nende lõhna- ja maitselisest sarnasusest. Kuigi tähtaniis lõhnab täpselt nagu aniis, on tema maitse täidlasem, kirbem ja põletavam.

Ostmine ja säilitamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Tervete viljade aroom säilib pimedas, kuivas ja õhukindlana hoituna aastaid. Pulbrist lahtub aroom aga kiiresti.

Tervislik toitumine

[muuda | muuda lähteteksti]

Tähtaniisi soovitatakse rahvameditsiinis närida pärast sööki seedimise kergendamiseks ja hingeõhu parandamiseks. Samuti aitavat tähtaniis puhituse, köha ja bronhiidi vastu.