Suure Munamäe vaatetorn
Suure Munamäe vaatetorn on raudbetoonist vaatetorn Võru maakonnas Rõuge vallas Haanja külas Suure Munamäe tipus. Vaatetorn ehitati 1939 25,7 m kõrgusena, 1969. aastal lisati sellele veel üks korrus ja tänapäeval on vaatetorni kõrgus 29,1 m, selle tipp paikneb 346,7 meetrit üle merepinna.[1][2]
Torni ehitamiseks kulus 36 000 ehituskivi, 25 t rauda, 80 t tsementi, 265 m³ kruusa, 120 m³ põllukive, 75 m³ killustikku, 120 000 l vett jne. Ehituskulu oli ligemale 35 000 krooni.[3] 21. sajandi algul lisati tornile lift.[2]
Praegusele raudbetoonist tornile eelnes samal kohal mitu varasemat torni. Rahvapärimuse kohaselt rajati esimene torn 1812. aasta paiku Vene sõjaväe poolt, arvatavasti seoses Napoleoni sissetungiga Vene keisririiki. Kindlasti oli Munamäel vaatetorn 1816–1819, kui Friedrich Georg Wilhelm Struve tegeles sealkandis astronoomilis-trigonomeetriliste mõõdistustega. 1870. aastal lasi kaheksameetrise torni ehitada kohaliku mõisa kõrtsmik Tuule. Kümmekond aastat hiljem, kui mets hakkas taas vaadet varjama, rajati Haanja mõisa rentniku Jaan Sprenki toel pikem, 12-meetrine puust vaatetorn. Pärast Esimest maailmasõda ehitasid maamõõtjad selle kohale triangulatsioonitorni. 1921. aastal hakkasid Haanja kohalikud seltsid otsima toetust uue puust vaatetorni jaoks, mis valmiski 1925. aastal 17-meetrisena. Tolle torni avamist 19. juulil 1925 tähistatakse praegugi vaatetorni sünnipäevana, kuigi praegune raudbetoontorn püstitati alles 1939.[2]
-
Suure Munamäe vaatetorn 1930. aastatel -
Torn öösel (2021)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Ajalugu". Haanja Vald. Originaali arhiivikoopia seisuga 11.10.2017. Vaadatud 11.10.2017.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Katre Palo Vaatetorn Eesti kõrgeima mäe lael Eesti Loodus 8/2014, lk 50-51
- ↑ Andres Kaarna. Eesti õitseb, Võrumaa kutsub. Uudisleht, 7. juuni 1940, nr. 148, lk. 12.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Endel Narusk. "Suure Munamäe vaatetornide ajalugu". – Eesti Loodus 19 (4)/1968, lk 206–207.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Katre Palo Vaatetorn Eesti kõrgeima mäe lael Eesti Loodus 8/2014, lk 50-51