Staicele

Staicele
läti	Staicele
liivi	Staitsõl
	Tänav Staiceles
	Staicele lipp Staicele vapp
	Pindala: 4,0 km² (2024)
	Elanikke: 766 (1.01.2024)
	Koordinaadid: 57° 50′ N, 24° 45′ E

Staicele (läti^ⓘ) (liivi keeles Staitsõl, saksa keeles Staizel) on linn Lätis Limbaži piirkonnas Salatsi jõe kaldal.

Linn asub piirkonnakeskusest Alojast 13 km, pealinnast Riiast 140 km ja lähimast Eesti-Läti piiripunktist Heinastes 29 km kaugusel.

Linna järgi on nime saanud siluri Staicele kihistik; sealne puurauk on ka kihistiku stratotüüp.^[3]

Nimi

Legendi järgi on linn nime saanud Rootsist pärit naiselt (perekonnanimega Berklund), kes pidas seal jõeparve ja keda kutsuti Stazeliks^[4]. Stazelile on püstitatud ka mälestusmärk.

Ajalugu

19. sajandi alguses oli linna kohal Salatsi jõe kaldal kõrts. Aastal 1846 sai kõrtsist poolmõis. Aastal 1887 ehitati üle Salatsi jõe sild. Aastal 1897 rajati jõe äärde paberivabrik, mille hooned ja selle juurde rajatud elumajad on muinsuskaitse all.^[5] Aastal 1913 ehitati vabriku tarbeks Pālesse kitsarööpmeline raudtee, nii oli asula ühendatud Heinaste ja Smiltene vahelise raudteega. Paberiga vaguneid vedasid raudteel hobused. Staicele raudteejaam avati aastal 1927. Järgmine aasta ehitati Staicelesse ka kirik.

Aastal 1961 sai Staicelest alev, aastal 1992 linn. 2009. aastani kuulus see Limbaži rajooni ja seejärel 2021. aastani Aloja piirkonda.

Kaitstavad objektid

Staicele paberivabrik ja ajalooliselt selle juurde kuulunud elumajad on muinsusmälestistena regionaalse kaitse all. Kohaliku kaitse all on linnaservas asuv Staicele keskaegne kalmistu.^[6]

Looduskaitse all on Rēciemsi tamm, Staicele pärn ümbermõõduga 4,6 meetrit, Lejasrīgaļi mänd ümbermõõduga 2,86 meetrit, mänd Ruki nõialuud ja Staicele männid (ümbermõõdud 3 ning 2,99 m). Suurem osa linnast jääb Salatsi oru maastikukaitsealale.^[7]

Muuseum

Staiceles asub liivlaste muuseum Pivālind (liivi keeles pühalind, mis tähendab 'valge-toonekurg'.^[8])

Sümbolid

Kuna linna vapil on kujutatud valge-toonekurge, siis on Staicele aastast 2001 Euroopa toonekurelinnade liidu liige (teised liikmed on Busk Ukrainast, Storkow Saksamaalt, Stolin Valgevenest, Demene vald Lätist, Komarovce Slovakkiast, Luka nad Jihlavou Tšehhist ja Ramygala Leedust). ^[9]

Mälestusmärk Salatsi liivlastele (skulptorid: Zigrīda-Džoana Rapa ja Juris Rapa) aastast 2004
Staicele asutamise mälestusmärk
Luteriusu kirik
Staicele lääneosa
Staicele staadion

Viited

↑ Reģionu, novadu, pilsētu un pagastu kopējā un sauszemes platība gada sākumā, vaadatud 30.07.2024.
↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
↑ "Stratigraafia terminoloogia". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. jaanuar 2021. Vaadatud 14. septembril 2020.
↑ "Staicele. Vēsture". Detsember 2012. Vaadatud 14.04.2019.
↑ Staiceles papīrfabrika ar vēsturisko dzīvojamo apbūvi
↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
↑ "Pivālind". Līvõkīel-ēstikīel-lețkīel sõnārōntõz. Vaadatud 15.04.2019.^{[alaline kõdulink]}
↑ http://www.staicelesnovads.lv/2007_2012/esco/

Välislingid

[1] Reģionu, novadu, pilsētu un pagastu kopējā un sauszemes platība gada sākumā, vaadatud 30.07.2024.

[2] Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.

[3] "Stratigraafia terminoloogia". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. jaanuar 2021. Vaadatud 14. septembril 2020.

[4] "Staicele. Vēsture". Detsember 2012. Vaadatud 14.04.2019.

[5] Staiceles papīrfabrika ar vēsturisko dzīvojamo apbūvi

[6] Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts

[7] Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS

[8] "Pivālind". Līvõkīel-ēstikīel-lețkīel sõnārōntõz. Vaadatud 15.04.2019.^{[alaline kõdulink]}

[9] ttp://www.staicelesnovads.lv/2007_2012/esco/

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]