Sotsiotehniline süsteem
 | See artikkel vajab toimetamist. |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| Artiklit tuleb tõlkida ja kohandada! |
Sotsiotehnilised süsteemid (Sociotechnical systems (STS)) on teaduslik lähenemine organisatsiooni arengus. Tööprotsessi projekteerimine mille peamine eesmärk on inim-, tehnilisi ja tehnoloogilisi töö tegurite koostoime. Termin “sotsiotehniline süsteem” kõige on infrastruktuurse ühiskonna elemente ja inimkäitumise koostoime uurimine. Ühiskond, sotsiaalsed institutsioonid ja nende alamstruktuurid võivad pidada ka nagu keerulised sotsiotehnilised süsteemid. Sotsiotehnilisi süsteeme mõiste baseerutakse inimese ja masina/tehnika koostoimet ideel võrreldes tehnoloogilise determinismi teooriatega, mis väidavad, tehnoloogial on inimeste elule (inimeste tööülesannete täitmise käigus) tugev ning otsene ühepoolne mõju. Tehnilise ja sotsiaalsete tingimuste projekteerimine peaksid olema sellised, et tehnoloogiline tõhusus ja humanitaarsed aspektid ei ole omavahel vastuolus.
Struktuur
[muuda | muuda lähteteksti]Sotsiotehniline süsteem on moodustatud järgmistest allsüsteemidest:
- Tehniline allsüsteem hõlmab seadmete, tööriistade ja tehnoloogia muundab sisendid väljunditeks, mis parandab organisatsiooni majanduslikku efektiivsust.
- Sotsiaalse allsüsteemi kuuluvad organisatsiooni liikmed ehk töötajad (teadmised, oskused, suhtumine, ellusuhtumine, mõtlemise ja olemise vahekord, suhtumine töösse), juhtimisstruktuur ja premeerimissüsteem.
- Kui analüüsida organisatsioon laiemas kontekstis, siis arvessevõetavad teguriteks on ka keskkonna suhted organisatsiooni allsüsteemiga. Viimane sisaldab sotsiaalsete ehk ühiskondlike väärtusi, sotsiaalsete ja riiklike institutsioonide, kellega koos töötab organisatsioon ja teised organisatsioonid, kes on organisatsiooni konkurendid või nende vahel on mingid muud suhted.
Et saavutada kõrge organisatsiooni talitluse efektiivsust on võimalik kui optimeerida tema allsüsteemid ja nende koostoime ehk ühtlustada nende tööd.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 1960 kaks konsultandid Eric Trist ja Fred Emery, kes töötasid Tavistocki inimsuhte instituudis (The Tavistock Institute of Human Relations) pakkusid uut terminit „sotsitehniline analüüs ehk sotsiotehniline süsteem“. Esialgu sisaldas tehnilise alamsüsteemi tehniline osa tööriistu/vahendeid, meetodeid, projekti vahendeid, mis võimaldavad transformeerida sisend andmed ja saada väljund andmed, et saavutada majanduslikku organisatsiooni eesmärke. Sotsiaalne alamsüsteem sisaldas iga astme töötajad, mis koostöötavad süsteemiga, lisaks sellele teadmisi, oskusi, vajadusi ja elusuhtumist ja motiveerimise programme. Hiljem tarnijad ja kliendid koos ametliku ja mitteametliku protsessidega, mis toimuvad organisatsioonis oli lisatud sotsiaalse allsüsteemis ka.